Kuude kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart
Kokku kuid: 19
Täielikult profileeritud: 19
10.2025
20 Sõnavõtud
Kõneleja on tugevalt maksutõusude vastu, eriti automaksu ja käibemaksu osas, nimetades seda neljakordseks maksustamiseks ja "röövimiseks". Eelistatakse maksukergendusi ja toetuste säilitamist, et leevendada perede ja haavatavate rühmade majanduslikku koormust, kritiseerides samas rahandusministri kommentaare rahva paksuks sõimamise kohta.
09.2025
85 Sõnavõtud
Majanduslikult kriitiline ja kahest küljest: võitleb maksutõusude ja maksusoodustuste kaudu tekkinud ebavõrdsusega; kritiseerib maksukorraldust ja "maksutsirkust". Samas rõhutab kulutuste vastutust ja maksumaksja raha tõhusat kasutamist, sh Tervisekassa ja avalikud üritused, ning soovib maksumajanduse läbipaistvust. Toetab koolitoidu ja laste heaolu tagamist ning seisab vastu koormustele, mis mõjutavad perede majandust.
06.2025
68 Sõnavõtud
Majanduslike teemade esiletoomine keskendub maksude teemasid kriitikale (käibemaksu, tulumaksu tõus), kalleid lepinguid ja maksukorralduse läbipaistvust. On kriitiline maksutõusude suhtes, rõhutab tarbijate ja kodanike finantsilist stressi ning osutab, et osa sotsiaalsetest meetmetest (nt tasuta lasteaiad) õigustatult vajavad rahastust, kuid tuleb leida jätkusuutlik lahendus. Toetab spetsiifilisi kulutusi (ühistransport, eluasemepoliitika) ning rõhutab riigi ja omavalitsuste vastutuse tasakaalu.
05.2025
46 Sõnavõtud
Kriitika maksutõusude ja hinnatõusu üle, rõhutab, et ettevõtlus ja majandusvajadused vajavad tuge; soovib maksude ajutisuse ümbermõtestamist ja nende püsiva kehtivuse külge sidumise kriitikat. Kritiseerib valitsuse makse- ja eelarveahelaid ning rõhutab vajadust investeeringute ja IT-arenduste kaudu inimeste toimetuleku parandamiseks ning ettevõtjate elatist. Mainib ka inflatsiooni ja majandusprognooside usaldusväärsuse küsimusi.
04.2025
32 Sõnavõtud
Kriitika üldisele maksupoliitikale; soovivad erisused puudega inimestele ja lasterikaste perede jaoks ning üldise maksukoormuse vähendamist või muundamist sihipärasemaks (nt 9% käibemaks kohalikele tootjatele). Rõhutatakse ettevõtjate ja tarbijate kaitset ning korruptsiooni-vastast kontrolli; esitatakse argumente, et maksud peaksid olema läbipaistvad ja sihipärased.
03.2025
19 Sõnavõtud
Maksupoliitikas kriitiline: automaks on ebavõrdne ja põhiseadusega vastuolus; soovib selle tühistamist ning vajadusel peredele ja puuetega inimestele kompenseerimist. Harukontekstis kritiseerib riigiabi ja riigi vahendite kulutamist, tootes eelarve jätkusuulikkust ja läbipaistvust ning muret materjalide ja konsulteerimisteenuste suurte summade pärast. Seletab maksu- ja eelarupoliitika mõju peredele ja võrdse kohtlemise põhimõtteid.
02.2025
34 Sõnavõtud
Kriitiline majanduspoliitika suhtes; rõhutab tarbijate ja perede toimetulekut ning heidutab maksumuudatusi, mis suurendavad elanikkonna koormust. Soovib pankade liigkasumi maksustamist ning kritiseerib energiasektori ning riigiettevõtete omanikupoliitikat, mis suurendab tarbija hindade tõusu. Eeldab suuremat läbipaistvust ja vastutust ning usaldusväärsete andmete põhinäiteid.
01.2025
39 Sõnavõtud
Majandusareng on tihedalt seotud suurte investeeringute ja infrastruktuuri uuendamisega (Tallinna Haigla), usaldusväärse eelarve korraldamine ning diverdikohane rahastus (nii riiklik kui Euroopa Liidu vahendid); kriitiline kärpimiste ja maksude otsused, rõhutab läbipaistvust ja majanduskulude ning tulude selgust; pooldab investeeringuid, mis toovad majanduskasvu ja piirkondlikku elujõulisust ning vältida kestvaid kärpeid tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas.
12.2024
25 Sõnavõtud
Majanduspoliitikas on keskne vastandumine maksude tõstmisele ja veendumus, et maksutõusud vähendavad ostujõudu ja laekumisi. Ei pooldata julgeolekumaksu või üldiste maksutõusude laialdast rakendamist ning rõhutatakse vajadust analüüsida maksuideede üldist mõju majandusele. Põhirõhk on maksudest hoidumisel (eriti alkoholiaktsiisi ajutine loobumine) ja ettevõtete ning inimeste maksustamise tasakaalustamisel; nähakse potentsiaalset mõju piirikaubandusele ja ettevõtete jätkusuutlikkusele.
11.2024
34 Sõnavõtud
Ekonomiline lähenemine: kriitika maksutõusude ja auto‑maksu ning üldise elukalliduse mõju suhtes, rõhutab vajadust luteerida rif lange, et pered saaksid toimetulekuga hakkama; pooldab kulupõhist eelarvet ja selgeid tulemusnäitajaid, rõhutab investeeringuid IT‑ ja tehisintellekti valdkonda ning solvab, et praegune eelarve ja eelarvemenetlus süvendavad ebavõrdsust. Olulisteks muredeks on eelarve lõikuvuste ja läbipaistvuse puudumine ning võimalus teha personaliliigutusi suuremate kuludega.
10.2024
40 Sõnavõtud
Kriitiline maksu- ja kärpmeede vastu ning rõhutab läbipaistvust; hoiatas maksutõusude ning aktsiiside mõju eest haavatavatele gruppidele. Soovib, et maksutulu suunataks otse taristusse (nt teedeehitus) ning rõhutab vajadust näha kõiki eelarve kuluriide ja mõju; eelistab piirata juhtide ja ministeeriumide võimalusi eelarvet nihutavate muudatuste tegemiseks.
09.2024
20 Sõnavõtud
Kaitseb perede ja noorte majanduslikku toimetulekut ning on vastumeelne maksutõusude suhtes, mis koormavad kodanikke. Ümberkujundab tähelepanu võiks keskenduda sotsiaalsele toele ja investeeringutele (koolitoit, huviharidus, perehüvitised, tervishoiu rahastus); räägib pankade liigkasumimaksu ideest kui võimalikust lisavahendist, kuid ei toeta konkreetset rakendamist ilma läbipaistva kaalutluseta. Soovisus avaliku sektori investeeringute ja suurema läbipaistvusega eelarvekulude suunas.
07.2024
3 Sõnavõtud
Majanduslikult kriitiline koalitsiooni plaanide suhtes: muretsemine halduskoormuse, kõigi toetusmehhanismide ja automaksu summaarse mõju pärast; eelistus säilitada maksuvabastused puudega inimestele ja kaaluda läbimõeldud, katvat toetuste süsteemi; kahtlused, kas lisatoetused katavad automaksu kulusid.
06.2024
39 Sõnavõtud
Majanduspoliitikale suunatud kriitika on tihe: vastu automaksule ja laiadele maksutõusudele; rõhutatakse, et riigilõivude ja trahvide järsk suurendamine suurendab elanikkonna koormust ning võib vähendada majanduskasvu. Nasõnastatakse, et eelarve täitmise nimel tehtud otsused võivad vähendada tulu ja suurendada sissetuleku ebavõrdsust; soovitakse maksuvabastusi ja täpsemaid hinnamõju analüüse. Kritiseeritakse mittevaralise kahju hüvitisi ning soovitakse läbipaistvamat riigieelarvet ja investeeringuid majandusse.
05.2024
65 Sõnavõtud
Majanduspoliitika kriitikale keskenduv; rõhutab, et maksutõusud ning riigieelarve otsused tuleb enne elluviimist põhjalikult analüüsida (mõjuanalüüs, majanduslik efektiivsus). Vastastuvuses aktsiate ja trahvide suurendamisele ning maksuküüru kaotamise lubaduse poliitilisele riskile; leiab, et majanduse parandamiseks tuleb kaaluda alternatiivseid rahastust (nt digimaks, pankade maksustamine) ning vältida laiaulatuslikke maksukärpeid. Kriitik osutab IMF ja majanduslanguse kontekstis vajadusele “mõjusid analüüsida” ning rõhutab ettevõtjate ja tööjõu kaitse olulisust.
04.2024
61 Sõnavõtud
Majanduslikud vaated on maksuhaarde kriitika ja eelarvealuste kriitika. Vastandatakse automaksu ja suhkrumaksu mõjusid, rõhutatakse maksumaksjate koormust ning soovitatakse erisusi ja toetusi lasterikastele peredele ning puuetega inimestele. Eelarve puuduste katmiseks rõhutatakse teiste tulumudelite (nt pankade liigkasumi maks, digimaks) potentsiaali, kuid lisaks kinnitatakse, et maksud ja trahvid ei tohi viia inimest vaesusesse. Kõrgemal tasandil on fookuses investeeringud koolitoitu, koolispordi ja teede parandamisse ning kriitika, et eelarvepositsioon on põhjendatud vaid lühiajaliste valimiste eel.
03.2024
34 Sõnavõtud
Majanduspoliitiline lähenemine on kriitiline automaksu suhtes: eelnõu nähakse majandusele kahjulikuna ning eelistatakse sihikule võtta pankade liigkasumi maks või muid sihipäraseid makse ning kulude kärpimist. Tähtis on, et maksud ei kahjustaks inimeste ostujõudu ega ettevõtluskeskkonda; rõhutatakse investeeringute (tee- ja taristuse) dünaamilust ning vajadust tasakaalustada eelarvet läbi sihipäraste ja progressiivsete meetmete.
02.2024
14 Sõnavõtud
Tõdeb maksurahastuse kahjulikku mõju ning eelistab majanduskasvu soodustavat rahastust ja mõjuanalüüsi enne märkimisväärseid maksukorraldusi. Soovitab maksude vähendamist (nt majutusettevõtete käibemaksu 9%), et vältida turistide mahajäämist ja majanduskasvu pidurdumist; rõhutab ka regionaalset investeeringu ja infrastruktuuri rahastamise olulisust (teedarõhk, road). Lisaks esitab kõrgkoolide rahastamise suurendamise nõude (1,5% SKP-st) kui investeeringut majandusse ja demokraatlikku konkurentsivõime.
01.2024
30 Sõnavõtud
Majanduspoliitikas pro-growth ja investeeringute suunas: kritiseerib maksupoliitikat, rõhutab ostujõu langust ja vajadust investeeringute kaudu majanduse elavdamist. Eelistab suurendada riigi ja erasektori investeeringuid haridusse, teadusse ja innovatsiooni ning pakub 1,5% SKP kõrgharidusele, 3% teadus- ja arendustegevusele ning 2% erasektorile; soovib vähendada lühiajalisi kulutusi, mis ei too pikaajalisi kasvutulemusi.