Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Majanduslikult kriitiline suhtumine maksutõusude ja selliselt seotud hindade tõusu suhtes; rõhutatakse ostuvõime kadumist ja sissetulekute vähendamise kahjulikku mõju pensionäridele ning kohalikele omavalitsustele; eelarvetegevus peab looma turvalise sotsiaalse kaitse ja vähendama koormust haavatavatele.

Kriitiline suhtumine maksutõusudesse ja soov muuta majanduspoliitikat, mis ei arvestaks inimeste toimetulekut. Väidetakse, et majanduspoliitika ja maksud põhjustavad peredele vähem raha kätte ja halvendavad elukvaliteeti; rõhutatakse vajadust keskenduda elanike sissetuleku ja ostuvõime suurendamisele.

Majanduslikul tasandil rõhutatakse ettevõtjate kriitika kuulamist ja kaasamist; mainitakse riigieelarvet seostava küsimusena, kuid ei esita konkreetseid maksupoliitilisi ettepanekuid.

Majanduspoliitikas on esindatud skepsis maksutõusude osas ja rõhutatakse vajadust kulupõhise eelarve ja läbipaistvuse järele; usutakse, et majanduskasv nõuab sisenõudluse paranemist ning investeeringute suunamist IT- ja AI-teenustesse. Kritiseeritakse maksumuutuste ja eelarve defitsiiti suurendavat mõju, viidatakse IMF-i prognoosidele ning kutsutakse lähenema majandusele paindlikuma ja tarbijat kaitseva nägemusega. Nende positsioonid keskenduvad ressursijaotuse läbipaistvusele ja investeeringute prioriseerimisele kui võimalusele parandada kasvupotentsiaali.

Majanduslik lähenemine on mõõdukas-kriitiline suuremate kulude suhtes: toob esile, et kulud on reaalsed raha ja tulud on "sotsiaal-majanduslikud" ning neid tuleb eristada; rõhutatakse vajadust katteallikate järele, vigade ja riskide märkimist ning raha suunamist eesmärgipäraselt; soovitakse vältida ebamõistlikku kahju riigile ning pooldatakse läbipaistvat finantseerimist.

Rõhutab rahanduse vastutustundlikku ja läbipaistvat kulutuste juhtimist ning kulupõhise eelarve ja seletuskirjade rolli; kritiseerib kulueelarve, mis “veereb” ja raskendab kulude tuvastamist; toob välja vajaduse tiheda jälgimise ja tõhususe parandamist ning kulude kärpimist läbipaistvalt, sealhulgas ametikohtade ümberpaigutamisel. Märgib näiteid poole miljoni euro kärpest, mis ei kajasta tegelikku kärpeprotsessi.

Majanduslik lähenemine keskendub riigi varade väärtuse kaitsmisele ja hindade tegelikkuse arvestamisele; rõhutab püsikulude, tööjõukulu ja põhivarade kulumi arvestust hindade kujundamisel ning potentsiaalset kahju, kui neid arvesse ei võeta. Olemasolevates näidetes toob esile, et hind võib olla kuni 30% soodsam keskmisest, mida tuleb arvestada läbipaistvas hindamisprotsessis.

Pole piisavalt andmeid.

Spetsiifilised majandushuvide või majanduslike kaalutluste detailid puuduvad; mõneks mainitud riski all on võimalikud rahalised vilkumised ja tulu tekkimise potentsiaal alaliitide poolt, mis võiksid mõjutada ürituste korraldamise kulusid või tuluvooge. Puudub selge majanduslik programm või prioriteet.