Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart
Kokku istungeid: 163
Täielikult profileeritud: 163
2025-10-16
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Majandusvaated on tugevalt suunatud maksude alandamisele, eriti käibemaksu osas, et leevendada tarbijate koormust. Valitsuse maksutõusude poliitikat peetakse ebamõistlikuks, kuna see on kehtestatud ilma eelneva analüüsita tarbijate mõju kohta.
2025-10-08
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
On tugevalt vastu maksumaksja raha laristamisele riigiasutustes, nõudes Tervisekassa kulude (reklaam, nõustamine, peod) kontrolli alla võtmist. Kritiseerib maksupoliitikat, mis paneb koormuse haavatavatele rühmadele (automaaks puuetega inimestele), süüdistades riiki nõrgemate arvel teenimises. Pooldab fiskaaldistsipliini ja on vastu valitsemiskulude pidevale kasvutrendile.
2025-10-08
XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Toetab ettevõtluse rangemat reguleerimist, nõudes rendiettevõtetelt (nt Bolt) kohustuslikku liikluskindlustust ja vanusekontrolli äpis. Suhtub kriitiliselt praegusesse olukorda, kus ettevõtlusvabadus kaalub üles inimeste tervise kaitse.
2025-10-07
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Majandusvaated rõhutavad tarbijate ostujõu vähenemise probleemi ja madalat kindlustunnet, mis pidurdab tarbimist. Leitakse, et netopalga kasv jääb hinnatõusule oluliselt alla, mis on tarbimise languse peamine põhjus. Nõutakse paremat fiskaaldistsipliini ja eelarve läbipaistvust, kritiseerides olukorda, kus raha jäetakse kasutamata teenuste sulgemise ettekäändel.
2025-10-06
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Majandusvaated on tugevalt maksutõusude vastased, eriti kritiseeritakse automaksu ja käibemaksu tõusu 24%-ni, mis on teinud toidu ja teenused kallimaks. Valitsust süüdistatakse perede toimetuleku halvendamises ja röövimises neljakordse maksustamise kaudu. Toetatakse maksude tühistamist ja kompensatsioonimehhanisme sotsiaalse surve leevendamiseks.
2025-09-24
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Rõhutab maksumaksja raha tähendust ja kulujälgimist: mainib 70 miljonit eurot rongitellimusele ja ca 30 miljonit aastas hoolduskulusid, rõhutades vajadust riskide ja kasulikkuse analüüsidega seoses. Toob esile, et kulud peavad olema põhjendatud ja läbipaistvad.
2025-09-22
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Majanduslikult on ta kriitiline ebavõrdse regulatsiooni suhtes, mis võib soosida ühte ettevõtet ja suurendada kahjusid maksumaksjale, ning rõhutab vajadust võrdsete tingimuste järele turul. Ta näeb tarbijate kaitset ja turu lõppkasutajal makstavate kulude vähendamist prioriteetsena.
2025-09-17
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Majandusaalsete küsimuste rõhuasetus on eelnõu maksumuse ja valitsuse eelarvega seotud riskide kriitika: mainitakse 3,5 miljonit eurot Euroopa Liidu taasterahastust ja arutatakse pikas plaanis jätkunud kulude kasvu ning maksumaksjate mõju. Ta rõhutab vajadust tarbijakaitse ja tervisekassa kulude vähendamise nimel, kuid ei toeta ettepanekuid, mis tooks lisakulutusi või hoiaks ühe ettevõtja kasuks eeliseid.
2025-09-17
XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Rõhutab maksumaksja raha efektiivset kasutamist ja kulude kontrolli üle. On kriitiline suurte kulutuste ja motivatsioonipakettide osas, rõhutades vajadust põhjaliku hindamise ja läbipaistvuse järele ning potentsiaalset kulude vähendamist ning finantsilist vastutust riigi tasandil.
2025-09-16
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Pole piisavalt andmeid
2025-09-15
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Kriitiline keskvalitsuse maksupoliitikate suhtes: rõhutab, et kohalikel omavalitsustel puudub lisaraha ning suurenevad kohustused, mis võib viia maamaksu mitmekordsesse tõstmisse ja inimeste elutingimuste halvenemiseni. Kaasneb kritika automakse ja liikuvuse kulude eest ning rõhutab, et hooldejärgne kulude kasv ja teede eelarve jaotuse puudused vähendavad majanduslikku heaolu. Pooldab tugevat kohaliku raha juhtimist ja vastupanu keskvalitsuse maksusurvele.
2025-09-11
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Seis on finantsturgude aususe ja ettevõtte juhtimise kaitsmise nimel; rõhutab riskide ja potentsiaalse kuritegeliku tulude vältimise tähtsust. Eraldi makrotoetuste või rekonstrueerimise detaile ei esineb.
2025-09-10
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Kriitiline valitsuse ja avaliku sektori kulude suuruse suhtes; rõhutab vajadust maksukorralduse ja mõjuanalüüside alusel rahakasutuse hindamisel. Toetab kulude kokkuhoidu ja efektiivsuse suurendamist, samas näitab tähelepanu puudujäägile palgafondi kasvus ja büroopindade valikul. Eeldab rahalise vastutuse ja läbipaistvuse tugevdamist.
2025-09-10
XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Kriitika maksupoliiti ja maksumuudatuste jätkusuutlikkuse suhtes: rõhutab, et maksujärskuste, sealhulgas tulumaksu, ettevõtte tulumaksu, automaksu või käibemaksu kohta tehtud otsuseid tuleb teha arvestusega mõjuga haavatavatele rühmadele (lapsed, puudega, pensionärid, maael). Väljendab ootust läbipaistvuse ja järjepideva eelarve suhtes ning rõhutab, et maksumuutused võivad kanda maksumaksjale kaudset koormust. Viitab kulutustele (suvepäevad, koolitused, palgakulud) kui näidetele eelarvejärelevalvest ja potentsiaalsetest kulukärbetest.
2025-09-08
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Pole piisavalt andmeid
2025-09-04
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Majanduse ja maksupoliitika kriitiline positsioon: automaksu ja suhkrumaksu vastandus, mis põhinevad eelarvekulude ja ELiõiguse koostoimel; eelarve läbipaistvuse ja kulude eraldi kajastamise ning mõjuanalüüside nõudmine. Soovitused majanduskava toetamise asemel on katusel ning rõhutatakse toetusmeetmete pakkumist (nt koolilõunad, kool Sports), samas näidatakse ka hoolikat kulupaigutust ja ärisidede läbipaistvust.
2025-06-19
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitiline ja hinnanguv arutluse teema on rahastuse ja majanduslik taust: rõhutab, et “3,5 miljonit eurot” Euroopa Liidu vahendid ei tohi õigustada inimeste põhiõiguste rikutamist; kritiseerib, et majanduslik pretensioon (EU-st tulev raha) ei õigusta laialdaselt seotavaid andmete kogumise süsteeme. Näitab skeptitsismi suuremaulise kulutuse ja turvameetmete vahelisele seosele.
2025-06-18
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Majandusteemad esile kerkivad peamiselt maksude ja seaduslikkuse kontekstis. Automaksu osas rõhutatakse selle põhiseadusvastasust ja vastuseisu, samas ei süvenda laialdaselt majanduslikke meetmeid; rõhutatakse vajadust järgida põhiseadust ja õiguskantsleri hinnanguid maksuvaldkonnas.
2025-06-17
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Teatavalt tõstatatakse eelnõu rahastuse ja maksumaksja rahaga seotud kuluküsimused ning küsitakse, kui palju raha läheb kogu ülalpidamiseks; konkreetset majanduspoliitilist seisukohta ei väljendata, kuid puudutatud on eelarvelised mõjud ja läbipaistvus.
2025-06-11
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Ekvaatori keskmes on mure maksutõusude piisavuse ja nende mõjude üle: kritiseeritakse käibemaksu ja tulumaksu püsivat tõusu, mis mõjutab keskmisi ja väiksema sissetulekuga peresid ning süüdistatakse valitsust rahva ära narrimises. Ta rõhutab inflatsiooni ja hindade tõusu ning arutleb, et maksukalkulaator ja muudatused annavad vaid väikese, kõigil puudutava kasu võrreldes suure kasuga tagasihoidlikud rahalised võidud. Üldine toon on kriitiline ja põhimõtteline äraütlev stiil, rõhutades tarbijate koormuse suurust.
2025-06-11
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Majanduse soodustamiseks nähakse vajadust suurendada infrastruktuuri rahastust, rõhutatakse, et laiemad investeeringud on vajalikud turvalisuse ja ligipääsetavuse parandamiseks ning et hilinenud või piiratud rahastus toob kaasa kõrgemad tulevikukulud; positsioon on kasvupõhine ja rahastusele keskenduv.
2025-06-10
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Pole piisavalt andmeid majanduse, maksude või regulatsioonide kohta.
2025-06-09
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Pooling peretoetuste ja sotsiaalsete meetmete kallak: pooldab tasuta lasteaiad kui investeeringut perede toimetulekusse ja sündimuse soodustamiseks. Võitleb vastu automaksi või ebavajalike maksude säilitamisele ning soovib, et riik sekkuks eluasemeturul—noortele sobiva eluaseme kättesaadavuse suurendamine. Kokkuvõttes eelistab mõõdukat, kuid sihipärast avalikku kulutamist, mis on seotud perede ja noorte elujärje parandamisega.
2025-06-04
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Käib kriitika kliimaministeeriumi seisukoha kohta, mis tõstateb ettevõtlusvabaduse piiramise ohtu; rõhutatakse, et eelnõu ei keela ettevõtlust, vaid püüab leida tasakaalu tervise ja ettevõtluse vahel. Tõdetakse, et regulatsioon võib vähendada linnapilti reostust ja kujundada paremaid tingimusi, samas on tähelepanu sellele, et ettevõtete turunduslik tegevus (nt Bolt) mõjutab võrgustikku ja turgu.
2025-06-04
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Oponantsuslik ja maksud vähendamise ning maksumaksude õiglasema jaotuse hoold. Tõstab esile masti efekti madala sissetulekuga inimeste jaoks ning maksude jaotuse reguleerimise vajaduse; on vastu suuremate maksumuutuste püsivale jätkule ja nimelt kritiseerib lubaduste rikkumist ning soodustab usalduslikkuse taastamist.
2025-06-03
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Majanduslikult rõhutab finantsstabiilsust ja tasude mõju ning negatiivset mõju sihtfinantseerimise lõpetamisele ja dividendi nõudmisele. Eeldab dividendipoliitika läbivaatamist ja lennujaama finantsstruktuuri ülevaatamist, et tagada turu toimimine.
2025-06-02
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Not enough data
2025-05-21
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Rõhutab maksukoormuse suurenemist (33% vs 36%) ja IMF survet; rõhk on negatiivsel majanduslikul mõjul peredele ja ebasoodsale jaotusele. Toob esile, et automaks ei ole kooskõlas mõistlike majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkidega ning vajab ümbervaatamist või kaotamist.
2025-05-20
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Maksupoliitika osas kriitiline ja konservatiivne sooviga vältida jäädavaid maksuharusid; rõhuasetus inimeste toimetulekule ning riigi majanduslikule stabiilsusele. Väidab, et maksutõusude jäädavaks muutmine kahjustab inimeste elujärge ning küsib, kuidas see tugevdaks riiki ja julgeolekut.
2025-05-19
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Majanduslikult toetab bürokraatia vähendamist ja konkurentsivõime parandamist; kriitiline rohepoliitika mõju suhtes väikeettevõtetele; eelistab lähenemisi, mis tasakaalustavad regulatiivseid nõudeid ja majandustegevust.
2025-05-14
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Majanduslike mõjude kohta otsest seisukohta ei väljenda; keskendub numbritele, läbipaistvusele ja õigete andmete esitamisele, mis võivad mõjutada majanduslikku otsustamist. Ei reklaami ega kaitse erialaliselt majandustegevust eraldi.
2025-05-14
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Majanduslik keerd on suunatud fiskaalse distsipliini ja investeeringute läbipaistvuse rõhutamisele: kritiseeritakse maksukütti ja püsivaid maksukohustusi, samas näidatakse, et suuri infrastruktuurirahastusi ei saa viia ellu ilma turvalise ja selgelt põhjendatud rahastusmudelist. Seisukoht on skeptiline suuremate kulude suhtes, rõhutades vajadust riskide ja eeldatavate kohustuste kontrolli järele.
2025-05-13
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Seos rohepöördega ja rohetoetustega ning nende korruptsiooniriski esiletõstmine; rõhk on kulude ja investeeringute läbipaistvusel ning raha jaotuseelisustel, kuid otsedetailid maksude või laiemate majanduslike meetmete osas puuduvad.
2025-05-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitiline ja keskendunud majanduslikule heaolule: väidab, et maksupoliitika on kahjulik, rõhutab toimetulekust sõltuvat julgeolekut, ja on seetõttu vastu „püsivatele“ maksutõustele. Aga tunnistab ka seni tehtud katseid maksumuudatuste elluviimiseks ja toob välja, et need ei toimi ning on vaja reformi või parandusi seadusandluses. Tugineb maskulaarsel juttul, et kodanike sissetulekute ja tarbimise tugi on kriitilise tähtsusega, ning kritiseerib valitsust, kes on tema sõnul valetanud maksuteemadel.
2025-05-08
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Pole piisavalt andmeid.
2025-05-07
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Majanduspoliitikas esile tõstetud on maksude tõusu mõjude kriitika ja soov nende maksude osas tagasitungi või muutmise järele; rõhutatakse hinnatõusu, inflatsiooni ja ettevõtete raskust, logistikafirmade pankrotti ning noorte perede majanduslikku ebakindlust; kriitika koalitsiooni maksupoliitika osas ja toetus turu- ning ettevõtlusintressidele on esiplaanil.
2025-05-07
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Majanduspoliitikas rõhutatakse pensionäride toimetuleku kaitset inflatsiooni kontekstis; kritiseeritakse maksude tõusu (automaaks, julgeolekumaks) kui negatiivset mõju pensionäridele ja elanikkonnale laiemalt; taunitakse avaliku raha kulutusi, mis kahtlustatavalt jagatakse kindlatele ettevõtjatele (nt 2,6 miljardit). Toob esile, et sotsiaaldemokraadid ei ole seni näidanud paremaid tulemusi võrreldes Reformierakonna/Eesti 200 variantidega.
2025-05-06
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Majanduspoliitiline seisukoht ei ole täpselt defineeritud; mainitakse palkade tõusu võimalust riigi kvaliteedi hoidmiseks, kuid rõhutatakse, et see ei tohi olla vahend poliitilise lojaalsuse tagamiseks. Puudub detailne kava või üldine märkimisväärne toetus või vastuseis majanduspoliitikale; rõhuasetus on institutsionaalne ja demokraatlikul alusel, mitte majanduslikul eesmärgil.
2025-05-05
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Majanduspoliitika osas on esineja kriitiline valitsuse maksu- ja hinnatõusude vastu, väites, et maksude suurendamine suurendab inflatsiooni ja vähendab inimeste ostujõudu. Ta peab oluliseks ettevõtluse elushoidmist kriisiaegadel ning kutsub üles investeerima IT-sse pensionäride maksesüsteemi parema toimimise tagamiseks. Samas rõhutab vajadust rahastada sotsiaalseid ja regionaalpoliitilisi algatusi, mitte laiendada bürokraatlikke karistusmehhanisme.
2025-04-23
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Menetluse ökonoomia rõhk viitab eelistusele aja ja ressursse säästvale menetlusele; ei esinda konkreetset laiemat majandus- või maksupoliitikat.
2025-04-23
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Majandusküsimustes on keskne arutelu tarbijahindade leevendamisest ja maksusüsteemi optimeerimisest. Toetatakse sihtmakseid (kõikide kaupade asemel kohalikele tootjatele) ja kriitikat käibemaksu üldise tõusu vastu; rõhutatakse inflatsiooni ja elukalliduse mõju peredele ning vajadust majanduskasvu ning konkurentsivõime parandamiseks. Välditakse laiaulatuslikke maksumuudatusi ja eelistatakse sihipärast toetamist.
2025-04-21
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Pole piisavalt andmeid.
2025-04-17
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Ekonomiline kursus keskendub maksusüsteemi lääne kasutuselt tasakaalule: maksude suurendamise vastane või piiratud ulatuses mõeldud eritingimuste rakendamine (nt toidukaupade käibemaksu alandamine, kohalikud ettevõtted) ning maksu eraldiste läbipaistvuse parandamine. COVID-i toetused on kiidetud kui sihipärased ja vajalikke, kuid üldine eelarve läbipaistvuse probleem on esile tõstetud.
2025-04-15
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Toetab reguleerimist ja tarbijakaitset (nt liikluskindlustuse nõudmine tõukeratastele) ning toob esile vajaduse luua ja tagada sotsiaalsed lisagarantiid sõidujagamise tööjõule. Samas kritiseerib teatud huvirühmade lobitööd, mis on vastuolus sotsiaalsete või turu-printsiipidega. Ei puuduta otseselt maksu- või üldistelarge finansstruuuri detailseid seisukohti.
2025-04-14
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Majanduspoliitikas on esineja vastu maksutõusude püsivaks jäämisele ja rõhutab, et elanike toimetulekut ja ettevõtete konkurentsivõimet kahjustab käibemaksu ja tulumaksu püsiv tõus. Ta rõhutab vajadust eelarve läbipaistvuse järele ja viitab võimalikele muutustele, sealhulgas ettevõtete kasumimaksu ja tulumaksu käsitlemise debatile; argumenteerib, et maksud mõjutavad negatiivselt perede majandust ja üldist majanduskliimat.
2025-04-10
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Majanduslik vaade keskendub maksupolüüsi õiguspärasusele ja õiguskaitse vahenditele; toetatakse maksuvabastusi vulnuraalsetele gruppidele (puudega inimesed, lasterikaste pered) kui erisusi automaksu kontekstis. Hinnatakse automaksu kui potentsiaalset kahju pere-eelarvetele ja sotsiaalsele heaolule, mitte laiaulatuslikku maksurahastust, ning rõhutatakse õiguslikke ja eetilisi kaalutlusi suurema tähtsusega kui lühiajalist majanduslikku mõju.
2025-04-09
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Majanduse ja maksude osas on esineja piiratud positiivse majandusperspektiiviga: teda vägagi kritiseerib maksukoormust üldiselt (käibemaks, kütuseaktsiis, automaks) ning väidab, et need suurendavad elukallidust ja koormavad peresid. Ta rõhutab maksuteenuste ümberjaotuse ja koormuste ühtlustamist, soovides automaksu tühistada ning potentsiaalselt pakkuda kompensatsioone, eeskätt teadvustades ruumi maapiirkondade jaoks. Kindel eelistus: maksusoodustused põhinevad sotsiaalsetel vajadustel, mitte laialdases ülejäägiga.
2025-04-09
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Majanduslikult kriitika keskmes on riigi intervensionismi kulud ja maksupoliitika mõju maksumaksjatele: osutab, et riigile kulutuste ja võimaliku üleostmisega kaasneb raiutud kulu (u. 68 miljonit eurot) ning rõhutab läbipaistvuse ja järelevalve olulisust. On jäänud skeptiline maksude osas ja maksudega seotud otsuste läbipaistvuse puudumise suhtes.
2025-04-08
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Pole piisavalt andmeid; majanduslikud või tööhõive mõju kohta konkreetseid seisukohti ei esile tuuakse.
2025-03-26
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Pole viiteid majanduslikele teemadele (maksud, kulutused, jõukus jne).
2025-03-26
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Majanduslikult on rõhutatud maksupoliitika kahjulikkust ja mõju peredele ning üldisele elukallidusele: esimeses kõnes on mure ostukorvi hinna ja maksutõusude üle, nõudes selgitust ja võimalikku edasi lükkamist. Teises kõnes on keskne kriitika automaksule, mis puudutab erivajadustega inimeste ja suurperede koormat ning on seotud aruteludega maksukavade tühistamiseks. Üldine suund on maksude piiramine ning vajadus kaitsta haavatavaid rühmi.
2025-03-19
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Kriitika suurtele toetusannuste kasutamise suhtes, eriti uuesti loodud firmade puhul ja piirangust 13 miljonist suuremate taotluste puhul; rõhutatakse läbipaistvust, õigluse kaitset ja korrektset riigi raha jagamist. Näitab soovi vältida korruptsiooni ja monopoole, kuid ei paku konkreetseid alternatiivseid majanduspoliitilisi lahendusi.
2025-03-17
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika mitmepakkumise maksustruktuuridele: käibemaksu ja kütuseaktsiisi tõus, registreerimistasu ja trahvidedõus ning automaksu samm-sammuline mõju elukallidusele. Vastandina näidatakse maksu-eelseid säästumeetmeid ja argumenti, et tee-ehitus investeeringud on vähenevad; soovitakse automaksu ülevaatamist ja kaotamist ning kompensatsioonimehhanismide kasutamist nimistudes. Põhilyhteks on rahalise koormuse vähendamine ja võrdsed tingimused ühiskonna kõige haavatavamate rühmade jaoks.
2025-03-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Majanduspoliitilised seisukohad ei ole otseselt esile tõstetud; rõhutatakse avaliku sektori läbipaistvust ja lepingute järelevalvet kui majandustegevuse osa. Majanduspoliitiline diskursus jääb antud kõnes peamiselt taustaks omavahelises kontrolli ja vastutuse arutelus.
2025-03-12
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Majanduse juhtmõtted keskenduvad loodusressursside majanduslikule kasutusele, kuid ettevaatlikult; rõhutab, et ressursse tuleb majanduses hüvanguks kasutada mõistlikult ja läbipaistvalt. Ta on kriitiline riigiabi ja konkurentsinõuete muutmise suhtes ning rõhutab vajadust vältida liigset reguleerimist, mis võiks ettevõtete tegevust piinata. Ta rõhutab, et suurtest karistusmeedetest tuleks hoiduda ning järgida õiguspära ja seniseid protsesse.
2025-03-10
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Majanduslik suund peegeldub riigieelarve ja maksumaksja vahendite kaitses; kriitika riigi sekkumise või laenude andmise (Nordica päästmine) osas ja ebaausad/ootuspärased lepingud, mis põhjustasid kahju maksumaksjale. Toob välja, et laen ja konsulteerimislepingud olid koondunud ebakindlatesse, ja rõhutab vajadust läbipaistvuse ja vastutuse järele seoses riigi rahastamisega, mitte laienemise või lisakulude poolel. Selgelt negatiivne suhtumine valitsuse kavatsustesse kasutada avalikku raha päästetöödeks, kui see ei ole läbipaistvalt ja õiguslikult kontrollitud.
2025-02-27
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Majanduslikud seisukohad keskenduvad tarbija hindade ja maksumaksja koormuse kaitsmisele; kriitika koalitsiooni maksumaksja poolt koormatud otsuste üle ning rõhuasetus kehtestatud energiaalaste kulude läbipaistvusele. Väidetud on, et rohepöörde kulud ja varustuskindlus tuleb arvestada riigi eelarvega ning et odav elektri hind tarbijale peab olema prioriteet.
2025-02-26
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Eesmärk: tarbijahindade ja ligipääsu kaitsmine; kriitika riigi omanduses olevate ettevõtete dividendide maksustamise ja investeeringute jaotuse kohta, mis on tema sõnul tihedalt seotud hinnakasvuga. Pooldab konkurentsi säilitamist odavama lennuliikluse jaoks ning rõhutab investeeringute ja finantseerimise tasakaalu. Märgib rohepöörde ning CO2 normide järgimise vaja, kuid mitte selgelt seatud maksimaalsetel tingimustel tarbijate hinnatõusust loobumist.
2025-02-25
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Not enough data
2025-02-19
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Not enough data
2025-02-19
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Rõhutab riigieelarve riskide teadvustamist ja riigiabi loade eripära; rõhk on koostamisel olevate arvutuste terviklikkusel ning possibility, et kiire otsustusprotsess võib tulevikus maksma minna. Eeldab kaalutletud, läbipaistvat ja kontrollitavat kavandamist ning hinnakujunduste läbivaatust.
2025-02-18
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Majanduspoliitikas on keskmes pankade maksukoormuse kriitika ja tasakaalustatud maksustamine; rõhutab ebaõigust pankade eelistamises ning märgib, et erakonnad ja valitsus võivad rollis olla “raha tuulde” stiilis strateegiate poole kalduvad. Näitab soovi majanduspoliitikas vältida ebaühtlast kohtlemist ja taotleb selgemat, ühtlasemat maksustamist ning seostab seda laiemaga kasvupotentsiaaliga. Toob välja, et tegelik prioriteet on lennutada raha asjasse mitte rahastada soodsate sektorite privileegidega.
2025-02-17
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Rõhutatakse vajadust transporti rahastada (täiendav raha ja investeeringud), samas kriitikat automaksust saadava tulu mitte suunamise kohta transporti. On eelistatud suurem investeerimine ja ressursijagamine, et parandada võrku ning kasutada kiiresti mõju avaldavaid lahendusi.
2025-02-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Majanduslik seisukoht on kriitiline valitsuse majanduspoliitika suhtes: rõhutatakse rahva heaolu ja säästukeskkonda, tehakse vahet rikkamate ja tavapere vahele ning tõstatatakse säästud ja tarbimislaenude teemasid kui olulisi näitajaid. Ta rõhutab, et säästud on kasvanud rikastel ning et üldine perede olukord paranes mitte nii? ja ta rõhutab vajadust keskenduda tavaperede huvidele; fookus on eeskätt võrdsuse ja majanduskasvu ülejuhul rahva jaoks.
2025-02-12
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Majanduse elavdamiseks vajalikud sammud puuduvad konkreetselt kirjas; rõhutab perede rahalist koormust ja inflatsiooni mõju, kriitikaks maksutõusudele; kutsub kolme kindlat sammu, kuid ei esita detailset majanduspoliitikat.
2025-02-11
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Andmed puuduvad.
2025-02-10
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Majanduspoliitiline segu: vastandab end praegusele maksupoliitikale (tulumaks, käibemaks) ja rõhutab sissetulekute kahanemist ning tarbimiskulude kasvu. Pooldab pankade liigkasumi maksustamist lisaks, et leevendada koormust tavainimestele; leiab, et puudub usaldus ajutiste maksutõusude jätkamisel ning soovib, et majanduskasvu suunaksid süstematiseeritud maksutõusud ning uued majandussektorid (nt tuulepargid). Tunnistab olukorra raskust ja vajadust rahastada eestikeelseid prioriteete läbi alternatiivsete allikate.
2025-01-28
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Majanduslike või kulutuste suuniseid ei käsitleta; puudub selge input majanduslike hindamiste või mõjutuste kohta.
2025-01-22
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Kriitiline riigieelarve selgelt: arvamus, et maksumaksja raha ei tohi põletada või kunstlikult elus hoida elujõulisi ettevõtteid ilma nõuetekohasemenetlusteta; rõhutab vajadust läbipaistvuse ja nõusoleku alusel tehtud majandusotsuste järele. Peab oluliseks eelarvepuhtust ja kulude kontrolli riigi toimimises Nordica kaasatuses.
2025-01-16
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Majanduslikult keskendub eelarve läbipaistvusele, kontrollile ja vastutustundlikule kulude ning tulude jaotusele. Toob esile, et kululehed peavad olema seadusega selgelt kirjas, mitte seletuskirjas, ning rõhutab, et vallanduvad kuluread ja riigi raha kasutatakse läbipaistvalt. Ei esita selgesõnalist kantsinistlikku maksumuudatuste programmi, kuid rõhutab finantsilise distsipliini ning ressurside õiget jaotust ning vastutust, mis aitab vähendada ebaefektiivset ümberjaotust.
2025-01-15
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Majanduskasv ja rahastamine on tihedalt seotud: projekt nähakse majanduslikult kasulikuna, kuna suurendab SKP-tulu ja lisaeelarvet; rõhutatakse Euroopa Liidu taasterahastuse ja riikliku rahastuse kombinatsiooni ning Tallinnale kaitsvaid tulusid riigile tagasi maksvate maksude näol; samas kriitikat valitsuse majanduspoliitika suhtes esitatakse, eriti seoses ravimite hindade ja tervishoiuteenuste kulu tõusuga.
2025-01-15
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Toob esile maksumaksja raha kulutuste suurust ja seose Nordica juhtumi haldamisega; kritiseerib kulutuste suurust ja ebamõistlikku lepingute sõlmimist. Majanduslikku tervikut puudutab peamiselt kulu- ja vastutuse küsimus, mitte konkreetseid maksu- või maksupoliitilisi soovitusi.
2025-01-13
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Majanduspoliitikas keskendub ta tarbijate huvide kaitsele ja mõistliku elektrihinna tagamisele; märgib, et riik ei andnud lisadotatsiooni lisainvesteeringuteks ning rõhutab tasakaalu dividendide, varustuskindluse ja investeeringute vahel. Kärped hindab kriitiliselt, viidates mõjude põhjalikule analüüsile, mitte lühiajalisele kokkuhoiule.
2024-12-17
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Keskendub eelarve läbipaistvusele kui majanduspoliitilisele vajadusele; kritiseerib eelarve segasust ja valitsevat kärpimist, rõhutab, et muudatused peavad parandama teenuste kättesaadavust ja vältima varjamist/valesti esitatud numbreid; rõhutab kulude läbipaistvust ja kontrolli.
2024-12-12
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Rõhutab rahaliste kulude kontrolli ja läbipaistvust; märgib ministrite palkade kasvamist indeksatsiooni tõttu, mis tekitab küsimusi, ning rõhutab sisulist arutelu maksutõusude kohta, mitte ainult nende hääletamist.
2024-12-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Majanduse ja maksude osas rõhutab ta, et koalitsiooni maksupoliitika kahjustab majandust ja elanikkonda: rõhutab, et käibemaksu ja tulumaksu tõstmise mõju on negatiivne ning pangamaksu Soodustus tuleb pankadele, mis on ebaõiglane. Tõrjub ideed, mis tõstavad maksustust ja süvendavad vaesust; viitab 43 miljoni euro laekumise vähendumisele kui näitele valitsuse majandustegevuse nõrkust. Allub põhimõttele majanduse kasvamisest ja kodanike toimetuleku parandamisest, mitte maksude suurendamisest.
2024-12-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Ekvaatsuse ja solidaarsuse suunas liikuv majanduspoliitika. Ta soovib vähendada elanikkonda koormavaid maksutõuse ja suurendada pankade panust, märkides, et bankide ebaõiglased maksusoodustused ning käibesüsteemid vähendavad üldist farfi. Ta näitab kriitikat koalitsiooni poolt kavandatavate maksutõusude suhtes ning rõhutab vajadust reguleerida ja võrdsustada maksustamist.
2024-12-10
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Andmed puuduvad.
2024-12-04
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Majanduslik seisukoht rõhutab maksude suurendamise potentsiaalset kahjulikku mõju laekumisele ja tarbimise ostujõule; on vastu alkoholiaktsiisi tõstmisele 2025. aastal ning kritiseerib prognoose, mis näitavad suuremat maksumahu laekumise vähenemist. Samas märgib, et maksustamist võib "kõrgendada" mõningatel juhtudel, kuid üldine toon on ettevaatlik ja odavaim vahend on maksukoormuse kontrolli all hoidmine. Soovib arutada, kas erakorralised maksutõstmised on vajalikud.
2024-12-04
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Ta rõhutab majanduspoliitikas vajadust põhjaliku analüüsi järele ja on vastumeelne maksumuutustele, kui puudub vajalik analüüs. Viitab maksulaekumiste langusele (septembris 43 miljonit eurot vähem kui prognoositud) ning on valmis kaaluma ettevõtte kasumi maksustamise ideede läbivaatust; soodustab stabiilset, uuringutel põhinevat majanduspoliitikat ja maksude tagasilükkamist või ümbervaatamist, kui mõju majandusele on negatiivne.
2024-12-02
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Majanduspoliitikas on ettevaatlik ja kriitiline maksutõusude suhtes; rõhutab põhjalikku analüüsi, täpseid prognoose ning majandusinimeste kaasamist otsustusprotsessi. Seisukoht kaldub koostoimelisele hindamisele ja soovib tõenduspõhist lähenemist riigieelarve tekkimise korral.
2024-11-20
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Majanduslikult kriitiline suhtumine maksutõusude ja selliselt seotud hindade tõusu suhtes; rõhutatakse ostuvõime kadumist ja sissetulekute vähendamise kahjulikku mõju pensionäridele ning kohalikele omavalitsustele; eelarvetegevus peab looma turvalise sotsiaalse kaitse ja vähendama koormust haavatavatele.
2024-11-20
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Kriitiline suhtumine maksutõusudesse ja soov muuta majanduspoliitikat, mis ei arvestaks inimeste toimetulekut. Väidetakse, et majanduspoliitika ja maksud põhjustavad peredele vähem raha kätte ja halvendavad elukvaliteeti; rõhutatakse vajadust keskenduda elanike sissetuleku ja ostuvõime suurendamisele.
2024-11-18
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Majanduslikul tasandil rõhutatakse ettevõtjate kriitika kuulamist ja kaasamist; mainitakse riigieelarvet seostava küsimusena, kuid ei esita konkreetseid maksupoliitilisi ettepanekuid.
2024-11-13
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Majanduspoliitikas on esindatud skepsis maksutõusude osas ja rõhutatakse vajadust kulupõhise eelarve ja läbipaistvuse järele; usutakse, et majanduskasv nõuab sisenõudluse paranemist ning investeeringute suunamist IT- ja AI-teenustesse. Kritiseeritakse maksumuutuste ja eelarve defitsiiti suurendavat mõju, viidatakse IMF-i prognoosidele ning kutsutakse lähenema majandusele paindlikuma ja tarbijat kaitseva nägemusega. Nende positsioonid keskenduvad ressursijaotuse läbipaistvusele ja investeeringute prioriseerimisele kui võimalusele parandada kasvupotentsiaali.
2024-11-07
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Majanduslik lähenemine on mõõdukas-kriitiline suuremate kulude suhtes: toob esile, et kulud on reaalsed raha ja tulud on "sotsiaal-majanduslikud" ning neid tuleb eristada; rõhutatakse vajadust katteallikate järele, vigade ja riskide märkimist ning raha suunamist eesmärgipäraselt; soovitakse vältida ebamõistlikku kahju riigile ning pooldatakse läbipaistvat finantseerimist.
2024-11-06
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Rõhutab rahanduse vastutustundlikku ja läbipaistvat kulutuste juhtimist ning kulupõhise eelarve ja seletuskirjade rolli; kritiseerib kulueelarve, mis “veereb” ja raskendab kulude tuvastamist; toob välja vajaduse tiheda jälgimise ja tõhususe parandamist ning kulude kärpimist läbipaistvalt, sealhulgas ametikohtade ümberpaigutamisel. Märgib näiteid poole miljoni euro kärpest, mis ei kajasta tegelikku kärpeprotsessi.
2024-11-06
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Majanduslik lähenemine keskendub riigi varade väärtuse kaitsmisele ja hindade tegelikkuse arvestamisele; rõhutab püsikulude, tööjõukulu ja põhivarade kulumi arvestust hindade kujundamisel ning potentsiaalset kahju, kui neid arvesse ei võeta. Olemasolevates näidetes toob esile, et hind võib olla kuni 30% soodsam keskmisest, mida tuleb arvestada läbipaistvas hindamisprotsessis.
2024-11-05
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Pole piisavalt andmeid.
2024-11-04
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Spetsiifilised majandushuvide või majanduslike kaalutluste detailid puuduvad; mõneks mainitud riski all on võimalikud rahalised vilkumised ja tulu tekkimise potentsiaal alaliitide poolt, mis võiksid mõjutada ürituste korraldamise kulusid või tuluvooge. Puudub selge majanduslik programm või prioriteet.
2024-10-23
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Rõhutab inimeste majanduslikku toimetulekut ning arutelu keskmes on maksud, automaks ja sotsiaalvaldkonna finantseerimine – väljendatud on kriitika suureneva koormuse ning kärbete mõju kohta, kuid selge majanduspoliitiline suunataju puudub. Näitab skepsist vastuoluliste maksupoliitikate ja rahandusministeeriumi vastuste suhtes.
2024-10-23
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Spetsiifilisi makroökonoomilisi seisukohti ei esitatud; rõhutatakse eelarve läbipaistvust ja parlamendi kontrolli kui rahanduspoliitilist raami. Toetatakse ideed, et eelarve muutused ei tohi toimuda ühe ministri jaoks ilma Riigikogu kaasamiseta, mis viitab soovile fiskaalsele distsipliinile ja läbipaistvusele.
2024-10-22
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Majanduslikul tasandil on rõhk maksutulu kahandava mõju vastu ning soov saada majandusele stimuleerivat, tarbimist ja investeeringuid soodustavat poliitikat. Mainitakse, et pangamaks piirab laenutustegevust ning et kõrgete maksude ajastus on kahjulik ökonoomilisele kasvule.
2024-10-21
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Majanduskäitumine keskendub maksumuudatuste vastuvõtlikkusele ning eelarveproportsionaalsusele. On selgelt vastu maksutõusudele (käibemaks, tulumaks, automaks, aktsiisid) ning rõhutatakse, et need mõjutavad perede ostujõudu; soovitakse selge ja proportsionaalset rahastuse kasutust ning prioriseeritakse sotsiaalsete vajaduste kaitset.
2024-10-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Toetab finantsilise läbipaistvuse suurendamist ning kriitiline maksutõusude suhtes, mis võivad mõjutada vaesemaid; rõhutab, et tulu- ja kuluread peavad olema nähtavad ning et olemasolevad maksupoliitika muudatused võivad suurendada inflatsiooni ja vähendada ostukorvi ning seetõttu tuleb neid hoolikalt kaaluda; arvab, et riigi kulutuste hajutamisel peab avalikkus nägema tegelikku pilti.
2024-10-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Majandusperspektiivis on vastu maksude järsule tõstmisele; väidab, et maksud mõjutavad negatiivselt majandustegevust ja perede toimetulekut. Toob välja, et naaberriigid ei suurenda makse ning see loob konkurentsi Eesti vastu; rõhutab majanduskeskkonna stabiilsuse ja ettevõtjate konkurentsivõime olulisust. Heidab ette kommunikeerimise ja poliitikate vahelisi vastuolusid, mis süvendavad ebakindlust.
2024-10-15
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Majanduslikke seisukohti väljendades on vastu maksude suurendamisele (kõikide maksude ulatuslik tõstmine) ja nende mõju pereeelarvile ning majandusele; kasutab hoiatuslikku tooni võimaliku tulu languse ja autoomanike koormuste tõusu osas. Eeldab vajadust põhjaliku analüüsi ja vastutustundliku rahanduspoliitika järele, kuid konkreetseid alternatiive välja ei too.
2024-10-14
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Majanduslik lähenemine on kriitiline tervishoiu kulude kasvule ning nende kulude mõju mitte ainult majandusele, vaid ühiskonna haavatavatele rühmadele. Vastandab ravikulude ja tasude tõstmisele (eriarsti visiidi, voodipäevatasu, ravimite kallinemine) ning rõhutab, et see suurendab ebavõrdsust ja võib kahjustada riigi majanduslikku stabiilsust. Eelarve ja majanduslik vastutus on esile tõstetud kui põhjus, miks lisakulude edasimineku vastu olla tuleb.
2024-10-09
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Ekonomiliselt kriitiline pidam: rõhutab maksumaksja kahjusid (kahjumid üle 20 miljoni euro) ja vajadust hinnata riikliku lennufirma jätkusuutlikkust. Toob välja, et rahvuslik lennufirma rolli üle otsustusprotsess peab olema läbipaistev ning võimalik, et keskenduda lennujaameele ja potentsiaalsetele alternatiividele. Ei tõsta esile investeerimist või laialdast toetust riiklikule lennukompanii struktuurile.
2024-10-07
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Rõhutab selget tulu jaotust ning rahastuse läbipaistvust: soovib, et aktsiisidest ja automaksust kogutud tulu läheks otse teede taristusse ning kriitilise ülevaate all on tulu suunamine; väljendab muret kahelnunkõlome ja raha kasutamise selgususe puudumise üle ning rõhutab vajadust rahastuse järjepidevuse ja kontrolli järele.
2024-09-25
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Toetus käibemaksu alandamisele põllumajandustootjatele ning näeb selles meetmena abi tootmise konkurentsivõimele. Mainitakse, et Keskerakond on selle eest seisev eelnõud esitanud, ning soovitakse koalitsioonipartnerite ning valitsuse toetamist.
2024-09-25
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Väga selgelt vastandab huvihariduse rahastuse kärpimist; rõhutab, et rahastust on vaja säilitada ning et see on väärtuslik perele ja lapse arengule. Ei esita laialdasi makromajanduslikke või maksuspetsiifilisi soovitusi; keskendub koolits nozid ja pere toetuslikkusele.
2024-09-24
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Not enough data
2024-09-19
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Majanduslikke seisukohti iseloomustab keskendumine perede rahalist kergendust ning hoolitsus inflatsiooni ja elukalliduse eest. Kõneldes maksude kohta kui vahendist koguda raha perede toitmiseks (koolitoit, koolisporditoetus, huviharidus) ning digimaksu ideest välismaistele suurkorporatsioonidele, rõhutab tasakaalustatud maksukoormat ja vajadust koorma õiglasemaks jaotuseks. Ta on pangamaksu vastu ning rõhutab vajadust mitte koormata neid, kes on pikaajalise kasumi teenijad, vaid keskenduda perede ja noorte toimetulekule.
2024-09-18
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Majanduspoliitiline lähenemine on eelarveidardsus ja kulude optimeerimine ilma lisamaksudeta tavakodanikele; eelistab sihtlica makse, näiteks pankade liigkasumimaksu kui lisatulu allikat, ning rõhutab vajalikkust raha suunata otse valdkondade struktuursetele vajadustele (nt tervishoid). Visandatud kriitika põhineb kulude ümberjaotamisel ning haavatavate inimeste kaitsel.
2024-09-17
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Keskendub sotsiaalsete ja eelarveliste tagajärgede hinnangule; kritiseerib automaksu kärpeid ja selle toetamist või vastuolu koordineerimist; rõhutab, et maksutulu ümberjagamine ja ebapiisavad toetusmeetmed suurendavad vaesusriski, eriti puuetega inimeste seas. Ei esinda laialdasi majanduspoliitilisi retoorikaid, vaid rõhutab säästliku ja limitatiivse, kuid õiglaselt suunatud eelarve printsiipide vajadust.
2024-09-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Pole piisavalt andmeid.
2024-07-15
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Majanduse vaates on keskne keeld automaksu laialdaseks rakendamiseks ning rõhutatakse vajadust keskenduda discreetselt suunatud toimetustele ja maksusoodustustele puudega inimestele; muret tuntakse halduskoormuse ja tegeliku toetuskatvuse pärast; eelistatakse automaksu asemel lisatoetusi, mis võivad olla tõhusamad ja paremini suunatud; hoiavad rahastuse ja kulude tasakaalu üheks prioriteediks.
2024-06-14
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu täiendav istung
Majandusmõttes kriitiline valitsuse lähenemise suhtes: rõhutab, et kärped ja maksutõusud kahjustavad majandust ning ei too loogilist kasvu. Soovitab majanduskasvu soodustavaid meetmeid ja alternatiivseid rahastamisviise (pankade liigkasumi maks, bürokraadiat vähendav reform). Otsib tõlgendusi, mis tasakaalustaks riigi tulusid ja kulusid ilma haavatavate inimeste riivamiseta; rõhutab vajadust strateegilise pikaajalise vaatega eelarve ettevalmistamiseks.
2024-06-12
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Majandusteemade keskmes on mastaabimaksud ja kulud, kus kriitika keskne punkt on valitsuse ebamõistlikult suurenevad maksud ja trahvid, mis kahjustavad inimeste toimetulekut ning suurendavad sotsiaalset ebavõrdsust. Väidab, et trahvide ja riigilõivude suurendamine on majanduspoliitika "maks valitsuse ebakompetentsuse eest" ning rõhutab vajadust mitte suurendada koormust vaesematel ja keskklassi kuuluvatel. Soovib läbipaistvust ja õiglast hüvitist (nt mittevaralise kahju hüvitiste suurendamine).
2024-06-11
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Majanduslikul tasandil rõhutatakse rahastuse külmutamist ning vabanevate vahendite suunamist Gruusia kodanikuühiskonna toeks; puuduvad täpsed numbrid või detailne makroökonoomiline analüüs.
2024-06-10
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Majanduslikult on seisukoht kriitiline kärbetele: rõhutatakse, et kärped võivad põhjustada 20–30 miljoni euro suurust tulu kaotust, ning eelistatakse läbipaistvat ja vastutustundlikku eelarvepoliitikat. Ta rõhutab pikaajalist majanduskestvust ja vastutust, mitte lühiajalist kokkuhoidu, ning näitab kriitikat lühiajaliste kärbete suhtes kui potentsiaalselt kahjulikke. Soovib täpseid prognoose ja majanduslikku arutelu, mis arvestab tulude ja kulude tasakaalu.
2024-06-05
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Majanduspoliitikas on keskne kriitika automaksu, riigilõivude ja trahvide kõigi suurenduste vastu ning eelarve täitmise nimel toimuv maksustamine. Väidetakse, et riigilõivud ja trahvid suurenevad koormavalt ja võivad vähendada tulusid, kui inimesed ei suuda neid maksta; rõhutatakse, et riik peaks tagama teenused taskukohasena ning vältima proportsionaaltust, mis kahjustaks majandust. Põhieesmärk on majanduskasvu ja elatustaseme kaitse ning ettevõtluse soodustamine, mitte karistamine.
2024-06-03
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitiline valitsuse majanduspoliitika suhtes: märgib majanduslangust, hinnatõusu ning ekspordi langust; soovib mõjuanalüüse kärpepoliitikale ja maksudemaksetele; samas rõhutab vajadust majanduskasvu plaanide teostatavuse ja läbipaistvuse järele; taunib kulutuste ja digilahenduste kulude kontrollimatut kasvu.
2024-05-29
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Majanduslikud vaated keskenduvad maksumäärade piiramisel ja omavalitsuste tulubaasi suurendamise peatamisel; soovitakse leida alternatiivseid tulusid (nt digimaks, rikaste tulumaksu reformist loobumine) ning kritiseeritakse riigi kärpimist ja “koorimist” maksudega.
2024-05-29
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Majandusküsimustes on esindatud negatiivne ja vastupanu tähistava seisukoht; maksumuudatused, sealhulgas pensionäride maksustamine, suhkrumaks, automaks, riigilõivude ja trahvide tõstmine, peetakse ebapopulaarseteks ja poliitilise motiiviga ning nende vastu hääletatakse kõigutava valikuna enne valimisi. Ta rõhutab, et need meetmed on planeeritud pärast valimisi, mitte majanduslikult vältimatud, ning neil on potentsiaalselt negatiivne mõju valijate toele.
2024-05-28
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Ekonomiline positsioon rõhutab pensionäride maksustamise vältimist ja ebavõrdsuse vähendamist; kriitiline eelnõude suhtes, mis suurendaks maksukoormust pensionäridele ja suurendaks sotsiaalset lõhet; pankade maksustamise osas rõhutatakse vajadust mitte suurendada koormust.
2024-05-27
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Toetus suurtele sotsiaaltoetustele puudega inimestele ja võimalikele maksuvabastustele; rõhutab elukalliduse kasvu ja nalju, et toetused ei pruugi katta automaksu tulusid. Näitab kriitilist suhtumist ühepoolse rahanduspoliitika tõlgenduse vastu ning fookus on sotsiaal- ja inflatsioonimõjudel.
2024-05-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Majanduse seisukohast rõhutatakse eelnõude põhjustatavat bürokraatiat ja halduskoormust: väikeettevõtted ning kohalike omavalitsused oleksid koorma all ning seadused ei pakkuks märkimisväärset lisaväärtust. On kriitiline suhtumine trahvide meetmetesse ning üldisele ettevõtluskeskkonnale negatiivne mõju, soovitakse vähem reguleerimist ja suuremat tähelepanu praktikale.
2024-05-15
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Majanduse taastamise jaoks rõhutatakse mõjuanalüüsi ja konkreetsete sammude vajalikkust; vastu maksuküüru kaotamise plaanile ning hoiatus, et maksusoodustuste ja kulude tasakaalustamata muutused võivad kahandada riigi konkurentsivõimet. Kriitika keskendub sellele, et eelarve kärpeid ja maksutõuse ei saa ilma põhjaliku mõjuanalüüsita soovitada; vajadus raamida majanduspoliitika majandusteaduslikult ja prioriteetselt.
2024-05-14
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Mainitakse, et eelnõud võivad suurendada haldustegevuse koormust ja nõuda täiendavat personali, mis viitab potentsiaalsetele kulutustele. Puudub konkreetne positsioon maksude või riigieelarve osas; esitatakse mure personali puuduse ja koolitusvajaduse üle.
2024-05-13
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Rõhutab finantsiliste piirangute mõju kodanikele riigilõivude ja kohtutäituri kulude kontekstis ning mõtteid nende kergendamisest finantsiliselt koormava administratsiooni kaudu. Ei esitle laiemat maksu- või majanduspoliitilist programmi; märgitud teemad viitavad vajadusele parema ligipääsetavuse ja kulude vähendamise järele, kuid konkreetseid poliitilisi samme ei esitatud.
2024-05-08
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Majanduspoliitikas on esinejate sõnul eelistatud mitte suurendada maksudest koormust ning kriitiline on maksuküüru kaotamise plaanide mõju. On arutelu pankade liigkasumi maksu osas ning soov näha eelarvelapsust täidetud läbi tasakaalustatud maksu- ja maksutõusud. Põhjalikult rõhutatakse vajadust vältida bürokraatiat ja efektiivset ressursikasutust ning tähelepanu keskmes on mõju ja läbipaistvus (nt mittevaralise kahju hüvitise ning parkimistrahvide maksumäärade teavitamine).
2024-05-08
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Majanduspoliitikas on esile tõstetud seisukoht, et trahvide ja riigilõivude suurendamine ei tohi kahjustada haavatavaid gruppe ning tuleb eelarve täitmiseks valida tasakaalustatud meetmeid. Kõne rõhutab vajadust mõjuanalüüside järele ja kriitikat seoses majanduse suure languse ning kõrge inflatsiooni ja tööhõive ebakindlusega. Taupositsioonid kalduvad protecting the vulnerable and insist on analüütiline, mitte eksplitsiitne lühiajaline tulu põhine poliitika.
2024-05-07
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Ootused ning kriitika puudutavad maksu- ja kulupoliitikat; väljendub mureteadlikkusest lisamaksudest (automaks, muud maksud) ning õpetajate palgakasviga seotud kulude ümberjaotuse kriitika; rõhutab riigieelarve ja ressursside säästlikku ning läbipaistvat kasutamist, raha tagasi nõudmise nõuet kui õigusriigi tagatisi.
2024-05-06
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitiline suhtumine valitsuse majanduslikku edenemisse haridusvaldkonnas; toob esile, et koalitsiooni lubatud palgatõus 120% Eesti keskmisest ei ole täidetud. Toetab õpetajate palga suurendamist vastavalt lubadustele, kuid rõhutab, et valitsus ei ole leidnud lahendust ning see tuleneb efektiivsuse ja juhtimise küsimustest.
2024-05-02
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Majanduslikul tasandil on ta maksude laiemat tõstmist vastu; rõhutab, et käivitamisaegadel lisakoormused on kahjulikud ning soovib tugevat majanduskasvu ja ettevõtlust soodustavat keskkonda. Ta rõhutab vajadust EL-i õiguslikku vastavust ja riigiabi kontrolli ning vajadust tervishoiu rahastamise selge ja põhjendatud lahenduse järele.
2024-04-30
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Majandussurve fookuses rõhutatakse, et suurendatud trahvid ja riigilõivud on „uus tuluallikas“ eelarve täitmiseks ning see lähenemine on vastuolus mõttega mitte koormata kodanikke. Seisukoht on kriitiline koalitsiooni majanduspoliitika suhtes: eelarve nimel tehtav maksustamine ja trahvide suurendamine ei tohi vaesusesse lüüa ja tuleb vaadata mõju inimeste toimetulekule ning kaupade ja teenuste kättesaadavusele.
2024-04-29
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Majanduspoliitiline nägemus on kriitiline automaksu tulude ja kulude suhtes: juhtiv kriitika maksustamise kasulikkuse üle ning ostuvõime kahjumi risk; soovitakse kasutada tulusid teedeehitusse või innovatsioonile, samas on nõudlik erisuste (püsipered, puuetega inimesed) ning maksu kvaliteedi ülevaatuse järele; rõhutatakse, et maksud ei tohi süvendada vaesust.
2024-04-17
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Not enough data
2024-04-16
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Majanduslikult kriitiline üldpilt: vastu rahastuse kärpimisele kooli- ja harrastusspordis ning vastu ümberjaotamist. Toetab rahastuse säilitamist ning rõhutab, et raha peab olema selgelt jaotatud, mitte kadunud või segadust tekitanud.
2024-04-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Rõhutab, et eelnõu põhjus on eelarve täitmine ja finantsiline eesmärk; kritiseerib, et mõju puudub või on hiljuti vähe käsitletud; nõuab mõjuanalüüsi, mis hindaks mõju majandusele ja ühiskonnas ohutusele.
2024-04-10
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Selgelt majanduspoliitiline positsioon: ettevõtluse toetamist kriisiajaks, vastu suuri trahve ja haldusmenetluse laienemist, mis võiks kahjustada ettevõtlust. Toetab olemasolevate õigussüsteemi mehhanismide kasutamist (väärteomenetlus) ja muretsete ettevõtete koormuste üle. Kritiseerib valitsuse trendi karistuslike mehhanismide suurendamiseks.
2024-04-10
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Seisab vastu automaksu ja teiste maksutõusudele, mis koormavad madalama sissetulekuga; rõhutab, et rikkamate maksusoodustuste kaotamine võiks suurendada eelarvetulu ja vähendada ebavõrdsust (viitab üleskutsele kaotada rikaste maksusoodustused). Lisaks toob välja, et reformid võivad aidata või kahjustada erinevaid gruppi – õpetajad, pensionärid – ning tähelepanu keskmes on eelarve mõju ja õiglus.
2024-04-09
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Majanduslikult rõhutatakse stabiilset ja prognoositavat ettevõtluskeskkonda; on kriitiline kiirete või liigsete maksumuudatuste ja rangete regulatsioonide suhtes, kuna need võivad ajendada investeeringuid väljapoole Eestit. Ta rõhutab vajadust mõjuanalüüside ja läbipaistva regulatsiooni järele, et vältida investeeringute kahjumit.
2024-04-08
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Majanduskontekstis on kriitiline suhtumine maksutõusudesse (automaks, suhkrumaks) ja nende mõju vohamisele perede eelarvetes; rõhutatakse, et olemasolevad toetused ei kompenseeri kõiki kulusid ning eelarvet tuleb hoidlikult ja vastutustundlikult turvata. Tõstatatakse vajadus erisuste ja täiendavate toetusmeetmete järele, mitte lisamaksude kaudu elanikkonna koormamine.
2024-04-03
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Toetab õpetajate palga suurendamist ja kritiseerib väheste sammude (nt 17 euro) lükkumist; rõhutab lubatud taset (120% Eesti keskmisest) ja regionaalseid palgavahede arvestust. Näitab kriitilist hoiakut valitsuse ebaefektiivse kulutamise suhtes ning rõhutab majandusliku efektiivsuse ja sotsiaalsete kulude suhet hariduses.
2024-04-03
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Keskendub maksumajandusele ja riigieelarve rahastamise mehhanismidele; sugukmaksu kriitika rõhutab, et see ei tööta ilma täiendavate meetmeteta; propageerib täiendavaid makse (pangamaks, digimaks) ning ettevõtete ja rahavoo suurtele kasudega seotud maksusid; pooldab väiksemat käibemaksu puu- ja köögiviljadele, rõhutades sihtotstarbelist rahastust ja julget riigifarmi.
2024-04-02
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kritiiskas automaksu suhtes ja väidab, et see suurendab maksukoormust (ka through käibemaksu ja aktsiiside kaudu) ning ei too selgelt tõhusalt tööd ega majanduskasvu. Samas rõhutab vajadust hoida või suurendada abi ja erisusi ja teedeinvesteeringuid ning kritiseerib majanduspoliitikat, mis sunnib elanikke maapiirkondadest lahkuma.
2024-04-01
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Makroökonoomiliselt kriitiline valitsuse maksupoliitika suhtes; vastustab suhkru- ja automaksu laiendamist lasterikaste perede koorma suurendamiseks, rõhutab ostuvõime vähenemist ja majanduskriisi mõju. Soovitab eelarvepuu kõrval suurendada riigi tulu läbi pankade liigkasumi maksu või digimaksu ning pidurdada laiapõhjalist maksupoliitikat, mis kahjustab kõige haavatavamaid.
2024-03-20
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Majanduslikult on seisukoht automaksu osas kriitiline ja vastuoluline; rõhutatakse, et eelnõu toob lisakulutusi ja potentsiaalseid riske. Esitatakse rahastamispakkumised (pankade liigkasumi maks, loobumine maksuküüru kaotamise lubadusest) ning rõhutatakse vajadust tagada sotsiaalsete toetusmeetmete olemasolu, et haavatavaid gruppe kaitsta.
2024-03-19
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika suhkru maksule ja laiemale maksupoliitikale, rõhutatakse, et maksud ei lahenda terviseprobleeme ning tuleb keskenduda majanduskeskkonna loomisisele, mis tagab suurema maksulaekumise läbi paremate tegude. Ta rõhutab jätkusuutliku rahastamismudeliga tervishoiu aluste loomist (pidev ja soodne majanduskeskkond). Olemas on ka kriitika eelarve- ja maksustruktuuride räiges viitamisesse (“Exceli tabel”), mis näib süvendavat eelarveseireprobleeme. Näitab vajadust kooskõlas majanduskasvu ja tervishoiu rahastamise vahelise tasakaaluga.
2024-03-18
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Ei esita eraldi maksu- ega maksutõusupakkumisi; rõhutab majanduslikku efekti halduskoormuse vähendamise kaudu. Ühtne registri raiskab vähem ressursse, vähendades dubleerivaid registritootmisi ja bürokraatiat.
2024-03-13
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Majanduskeskkonna kaitse on peamine mure: haldus- ja karistusnõndade eelnõu puhul on ta kriitiline ning näeb, et need võime kahandada ettevõtluskeskkonda ja majandust. Samas rõhutab ta vajadust ettevõtlust aidata kriisiajal ja viitab ekspertide soovitustele majandust stimuleerida, mis on vastuolus karmide karistuste ja piirangutega. Puudega inimeste jaoks automaksu erandid nähakse kui sotsiaalset kulutust, kuid üldine suund on tasakaalustatud ja pro-majandust soodustav.
2024-03-11
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Ekonomiline narratiiv keskendub sotsiaalsele kaitsele ja finantsiliselt võrdselt jaotatud maksusoodustustele; automaksu vastu ning soovib asendada selle liigkasumimaksuga pankadele. Rõhutab, et maksureformid peaksid suunama toetused (lasterikaste pered, üksikvanemad, koolitoit) ning varbadusel pinakamaksu asemel paremaid mehhanisme. Mainib maksurahastuse ja majandusliku ebakindluse kontekstis vajadust prioriseerida pere- ja lapsetoetusi ning noorte ostuvõimet ja elamispinda.
2024-03-06
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Majanduslikult esindab maksude kriitikat: automaksu vastu ja selle laialdase mõju tõttu soovitakse muudatusi ning alternatiivina pakutakse liigkasumi maks. Kaob arutelu riigi investeeringutest taristusse (teedeehitus), rõhutatakse üldist maksumuudatuste mõju ning ohtu, et vajadusel võivad inimesed maksta rohkem (näiteks auto omamise kulu kuni 15%). Kriitik: see koormab eriti haavatavaid rühmi; soovitakse finantsilise õiglasuse ja eesmärgiga makse- ja rahastussüsteemi ülevaatamist.
2024-03-04
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Majanduse kontekstis on seisukoht kriitiline automaksu suhtes: see on koormav ning kahandab ostujõudu ja majanduskasvu. Eri maksude koosmõju (käibemaks, aktsiis, automaks) tuleb hindama ja mõjustab eelkõige vähem-kindlustatud rühmi. Eelistatakse maksuvaldkonnas pankade liigkasumi maksustamist kui alternatiivi ning soovitakse investeeringuid infrastruktuuri, kuid ametlikku mõjuanalüüsi nõutakse enne palju laiemat sammude astumist.
2024-02-14
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Keskendub maksude koormust suurendavate mehhanismide majanduslikele mõjudele: rõhutab hinnatõusu (käibemaksu, aktsiis) ja suurenenud kuluautodele; rõhutab, et automaksu tekitab lisakulusid ja võib vähendada investeeringuid teevõrku. Soovib alternatiivi (ühekordne lisapangamaks) ning viitab eelarve ja amortisatsiooni võimalikele rahastuskanalitele.
2024-02-14
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Majanduslikult on esineja maksude suurendamise vastu ja rõhutab, et see suurendab autoomanike kulu ning vähendab tulevikus investeeringute mahtu. Ta väidab, et automaks ja kõrge tarbimismaksustamine võivad vähendada sõidukite kasutamist ning piirata infrastruktuuri arendustegevust. Soovitab ressursse suunata effektiivsemalt ning keskenduda mobiilsuse parandamisele maapiirkondades.
2024-02-07
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Rõhutatakse haridusse tehtava riikliku raha toimimist majanduse kasvatamisel ning tasub investeerimise kasulikkust: investeering kõrgharidusse toob tagasi majandusse 4 eurot iga investeeritud euro kohta; soovitakse vähemalt 1,5% SKPst kõrgkoolide rahastamiseks. Otseselt vastuoluline on alarahastamise mõju majandusele ja rahastamissüsteemi kestlikkus.
2024-02-07
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Kriitika PMi majanduslikule plaanile, mis võiks viia teehoiukulude kärpimiseni; rõhutab, et teede hoolduse investeeringud ei tohi väheneda. Kavandatav automaksu puhul on küsimus selle mõju kohta liikluse ja investeeringute tasakaalule; üldine suhtumine kaldub investeeringute säilitamisele või suurendamisele ning maksupoliitika osaline kriis.
2024-02-05
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Majandussõnumid keskenduvad maksupoliitika majandusele ja turismi sektorile ning nende mõju tasakaalustamisele; pooldab mõjuanalüüside põhist otsustamist ja maksumäära jätmist või langetamist, et soodustada kasvusid ning vähendada kahjumeid; rõhutab maksude piirkondlikku tasakaalustatust ning ökonoomilist laiapõhjalist mõju.
2024-01-24
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Spetsiifilised majanduspoliitilised ettepanekud puuduvad; esile toodud on kriitika kiirendatud maksulähete ja muudatuste mõjuolulisusest; rõhutab vajadust mõjuanalüüsidele ja põhieelse aruteludele enne riigieelarve ja maksulubaduste rakendamist. Ei esinda konkreetset majanduspoliitilist programmi, kuid kriitiline on kiirusega seotud majandusotsuste legitimatsiooni suhtes.
2024-01-24
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Majanduslik positsioon keskendub õpetajate palga rahastamise asjakohasusele ning kinnitab, et baasraha peab tulema riigist, samas tunnistab kohalike omavalitsuste täiendavate lisatasude rolli. On kriitiline riigi ümbersuunamise ja sihtotstarbelise kasutamise osas ning rõhutab vastutust ja kontrolli raha kasutamise üle; pooldab töötajate palgapoliitikat ja hoiatusi rahastuse ebaõige kasutamise eest.
2024-01-23
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Majanduse arendamine lähtub investeeringutest haridusse ja teadusesse; rõhutab riigi ja erasektori tasakaalustatud rolli ning soovib tugevaid maksusoodustusi ettevõtete teadus- ja arendustegevuste jaoks. Esitab selge eesmärgi: 3% SKP seotud teadus- ja arendustegevuse investeeringust, millest 2% oleks erasektorilt ja 1% riigilt; eelistab, et raha ei voolaks ümber teistesse valdkondadesse, vaid lisanduks otse haridusele ja teadusele. Eeldab suuremat erasektori osalust ja konkurentsivõimelist palgakomponenti kõrgkoolides ja teadusasutustes.
2024-01-17
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Ekonomiline nägemus keskendub maksumuudatustele kui vahendile maksusüsteemi reformimiseks; otsitakse parimat tulumaksumäära ning koalitsiooni toetamist, mis viitab reformist ja majanduskasvu soodustavale suunale, kuid konkreetseid numbreid ei esitata.
2024-01-17
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Toetab riiklikku rahastust hariduse palgafondile; rõhutab, et raha tuleb riigieelarvest ning kohalike omavalitsuste eelarved ei peaks olema peamine allikas õpetajate palkade katmiseks; kriitiline oma valitsuspartnerite rahastusteed osas.
2024-01-16
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Ei esitatud mingeid selgeid majanduslikke seisukohti (maksud, kulutused, reguleerimine, tööhõive). Not enough data.
2024-01-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Majanduslikult kriitiline suurprojektide teostuse suhtes; rõhutab, et kohe tekib küsimus projektide teostusvõime ja eelarve koormus. Ta rõhutab majanduskriitiliste riskide arutamist ning ei näita positiivset soovitust kiiretele ja kulukatele suurprojektidele.
2024-01-11
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Pole piisavalt andmeid.
2024-01-10
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Majanduspoliitiliste näitajate või makromajanduse seisukohti ei esitatud; seos ESM-i mehhanismidega on teema, kuid konkreetseid majanduspoliitilisi seisukohti ei tuuakse välja.
2024-01-10
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Majandusena peetakse prioriteedina kasvupotentsiaali suurendamist investeeringutega; maksutõuse näeb kui kahjulikke ja majandust pärssivaid vahendeid. Ostujõu langus ja suurenev töökohtade arv on kesksete andmetena kriitilise tähtsusega; rõhutatakse, et vaja on konkreetseid kuluridasid ja investeeringute read eelarves. Redistributioni kriitika: ümberjagamispoliitika ei suurenda omavalitsuste rikkust.
2024-01-08
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Haigestunud majanduskriitika maksutõusude suhtes ning rõhuasetus kesksele rahastusele haridusele ja investeeringutele, mis võimaldaks kasutada Euroopa raha. On skeptiline väite suhtes, et kohalikud omavalitsused peaksid võtma võtnelda täiendavaid vahendeid; eelistab süsteemset, riigi eest vastutust ja ressursse. Rõhutab nii maksustamise mõju kui ka infrastruktuuri ja inimkapitali arendamise tasakaalu.