Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Menetluse ökonoomia rõhk viitab eelistusele aja ja ressursse säästvale menetlusele; ei esinda konkreetset laiemat majandus- või maksupoliitikat.

Majandusküsimustes on keskne arutelu tarbijahindade leevendamisest ja maksusüsteemi optimeerimisest. Toetatakse sihtmakseid (kõikide kaupade asemel kohalikele tootjatele) ja kriitikat käibemaksu üldise tõusu vastu; rõhutatakse inflatsiooni ja elukalliduse mõju peredele ning vajadust majanduskasvu ning konkurentsivõime parandamiseks. Välditakse laiaulatuslikke maksumuudatusi ja eelistatakse sihipärast toetamist.

Pole piisavalt andmeid.

Ekonomiline kursus keskendub maksusüsteemi lääne kasutuselt tasakaalule: maksude suurendamise vastane või piiratud ulatuses mõeldud eritingimuste rakendamine (nt toidukaupade käibemaksu alandamine, kohalikud ettevõtted) ning maksu eraldiste läbipaistvuse parandamine. COVID-i toetused on kiidetud kui sihipärased ja vajalikke, kuid üldine eelarve läbipaistvuse probleem on esile tõstetud.

Toetab reguleerimist ja tarbijakaitset (nt liikluskindlustuse nõudmine tõukeratastele) ning toob esile vajaduse luua ja tagada sotsiaalsed lisagarantiid sõidujagamise tööjõule. Samas kritiseerib teatud huvirühmade lobitööd, mis on vastuolus sotsiaalsete või turu-printsiipidega. Ei puuduta otseselt maksu- või üldistelarge finansstruuuri detailseid seisukohti.

Majanduspoliitikas on esineja vastu maksutõusude püsivaks jäämisele ja rõhutab, et elanike toimetulekut ja ettevõtete konkurentsivõimet kahjustab käibemaksu ja tulumaksu püsiv tõus. Ta rõhutab vajadust eelarve läbipaistvuse järele ja viitab võimalikele muutustele, sealhulgas ettevõtete kasumimaksu ja tulumaksu käsitlemise debatile; argumenteerib, et maksud mõjutavad negatiivselt perede majandust ja üldist majanduskliimat.

Majanduslik vaade keskendub maksupolüüsi õiguspärasusele ja õiguskaitse vahenditele; toetatakse maksuvabastusi vulnuraalsetele gruppidele (puudega inimesed, lasterikaste pered) kui erisusi automaksu kontekstis. Hinnatakse automaksu kui potentsiaalset kahju pere-eelarvetele ja sotsiaalsele heaolule, mitte laiaulatuslikku maksurahastust, ning rõhutatakse õiguslikke ja eetilisi kaalutlusi suurema tähtsusega kui lühiajalist majanduslikku mõju.

Majanduse ja maksude osas on esineja piiratud positiivse majandusperspektiiviga: teda vägagi kritiseerib maksukoormust üldiselt (käibemaks, kütuseaktsiis, automaks) ning väidab, et need suurendavad elukallidust ja koormavad peresid. Ta rõhutab maksuteenuste ümberjaotuse ja koormuste ühtlustamist, soovides automaksu tühistada ning potentsiaalselt pakkuda kompensatsioone, eeskätt teadvustades ruumi maapiirkondade jaoks. Kindel eelistus: maksusoodustused põhinevad sotsiaalsetel vajadustel, mitte laialdases ülejäägiga.

Majanduslikult kriitika keskmes on riigi intervensionismi kulud ja maksupoliitika mõju maksumaksjatele: osutab, et riigile kulutuste ja võimaliku üleostmisega kaasneb raiutud kulu (u. 68 miljonit eurot) ning rõhutab läbipaistvuse ja järelevalve olulisust. On jäänud skeptiline maksude osas ja maksudega seotud otsuste läbipaistvuse puudumise suhtes.

Pole piisavalt andmeid; majanduslikud või tööhõive mõju kohta konkreetseid seisukohti ei esile tuuakse.