Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Peamised teemad on kirikute ja koguduste seaduse muutmise menetlus ning üldine koostöö. Stiil on mõõdukas ja koostööaldis; rõhutatakse konsensuse ja menetlusliku ökonoomia tähtsust ning valmisolekut toetada opositsiooni ettepanekuid, kui need parandavad läbipaistvust ja efektiivsust.

Tugev keskendumine tarbijahindade leevendamisele ja kohalike tootjate toetamisele, mida illustreeritakse ettepanekuga langetada käibemaksu kohalikele tootjatele 9%-le ning kriitikaga valitsuse plaanile käibemaksu tõstmiseks. Seisukohad on policy- ja sotsiaalsetele mõjudele suunatud, rõhutades pensionäride ja perede haavatavust ning vajadust hindade kontrolli järele. Näitab soovi mõjutada konkreetseid maksukorralduse muudatusi ja konkurentsivõimet, mitte pelgalt retoorikat.

Kõige olulisemad punktid on valimisjaoskondade arvu piiramine Tallinna linnavalitsuse poolt ja sellega seotud vabaduse piiramisena. Ta väljendab tugevat vastust otsusele ning frameerib selle vabade valimiste põhimõtete riivamisena, rõhutades surve- ja takistuseta hääletamise tähtsust. Positsioon on poliitikapõhine ja väärtustele orienteeritud, soovides säilitada valimisviiside valikuvabadust, sealhulgas pabersedeli võimalust.

Kõige kesksem on kriitika sotsiaaldemokraatide maksupoliitika kohta: vastuseis automaksu, käibemaksu 24% ja tulumaksu 24% suurendamisele ning maksu­soovituste vastu, mis hõlmavad alates esimesest eurost maksustamist (kõrvale jätta pensionäärid). Seisund rõhutab, et valitsus on inimeste toimetulekut kahjustanud ning avaldab ettepanekuid ning avatud arutelu kohalike mehhanismide, nt toidukaupade käibemaksu alandamiseks. Lõppjäreldus: opositsiooniline, kuid pragmaatiline— rõhutatakse rahva heaolu ja maksude läbipaistvuse vajadust ning on valmis kaaluma mõningaid koalitsiooniga läbirääkimisi puudutavaid ideid.

Kõne rõhutab õigussüsteemi vastutust ja ohvrite kaitset; väljendab tugevat kriitikat prokuratuuri tegevuse suhtes ning nõuab selgitusi ja võimalikke samme kriminaalmenetluse alustamiseks vastu seostatud juriidiliste isikutega. Mainitud ohvrite kaitse puudumist kutsutakse esile kui probleem, mida tuleks parandada. Pole piisavalt andmeid, et määratleda laiemat parteilisi või ideoloogilisi suundumusi.

Esineja on tugevalt opositsiooniline valitsuse maksupoliitika suhtes: ta nõuab käibemaksu ja tulumaksu ajutise/permanentsuse küsimuse selgitamist ning rõhutab, et praegune maksemudel kahjustab elanike toimetulekut ning riigi kaitsetahte. Ta lubab valitsuse reformi ja läbipaistvuse parandamist ning kirjeldab praegust koalitsiooni kui inimestest sõltuva Exceli tabelina, mis näitab eesmärki). Selles plaanis on positiivne suund eelarve jaotusest loobuda/modifitseerida ning keskenduda sotsiaalsetele ja julgeolekualastele eesmärkidele läbi vastutustundliku eelarve.

Kõne keskse küsimusena tõstab esile automaksu põhiseaduslikkuse problemaatika ning rõhutab erisuste puudumist puuetega inimestele ja lasterikastele peredele. Ta tähistab automaksu kui vastuolu põhiseadusega ja näeb selles reaalsed ohud, mis võivad sundida inimesi loobuma olulisest autost; seisukoht on tugevalt vastane automaksule ning rõhutab vajadust erisuste kehtestada. Lisaks viidatakse, et on juba algatatud kaasused halduskohtusse ning rõhutatakse õiguslikku ning põhiseaduslikku raamistikku kui peamise argumendi aluseid.

Keskerakonna esindaja on 9.04.2025 parlamendi istungil tugevalt automaksu vastane, näidates põhiseaduslikku ja sotsiaalset õiglust tagavat positsiooni. Ta rõhutab, et automaks koormab ebaõiglaselt lasterikkaid peresid, erivajadustega inimesi ja maal elavaid ning viitab vajadusele automaksu tagasi võtta või muuta; samal ajal kritiseerib üldist maksupoliitikat (käibemaks, kütuseaktsiis) kui peresid koorivaid. Framing on policy- ja väärtuspõhine ning ta lubab kasutada õiguslikke vahendeid ja rahvusvahelistest standarditest tulenevat kaitset, vajadusel Riigikohtutesse pöördumist. Samas näitab ta valmis koostööks opositsiooni laiemalt ja kompenseerivate meetmete kaalumiseks (näiteks Tallinnas).

Peamine seisukoht on valitsuse Enefit Greeni tagasiostu kriitiline hinnang ning suurema vastutuse ja läbipaistvuse rõhutamine. Esineja küsib, kas varasem börsile minek ja riigi osaline erastamine oli piisavalt läbi mõeldud ning kas oleks olnud teistsugune lähenemine, viidates riskidega möödunud otsustele. Samuti juhtib tähelepanu maksude suurendamisega kaasnevale mõjule ja parlamendi kontrolli vajadusele ning rõhutab vastutust valitsuse otsuste eest. Stiil on probleemilehinguline ja kontrollile suunatud, mitte pelgalt poliitiline retoorika.

Peamised teemad on naiste esindatus ja juhtorganite kaasamine ettevõtetes. Ta on kriitiline regulatiivse direktsiooni vastu ning otsib tõhusaid, mitte vaid näilise mõju pakkuvaid lahendusi. Ta rõhutab vajadust riikliku tasandi konkreetsete meetmete järele.