Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Näitab teadmisi õigusloome ja parlamentaarsete menetluste nüanssidest; viitab Siseministeeriumi ametnikele kui tõendusbaasile ja kasutab mõistet „menetluse ökonoomia“ kui põhimõtet menetluse sujuvuse tagamiseks.

Kasutab konkreetseid andmeid toiduhinna tõusu ja inflatsiooni kohta: 5,9% toidukaupade hinnamuutuse ning Rahandusministeeriumi prognoosi muutus 4,2% → 5,2%. Võrdleb Eesti ja Soome maksustamist (käibemaks ja erandid), viidates Euroopa riikide positsioone. Samuti toob esile kohaliku tootja rolli ja maksuriskide mõju elanikkonnale, näidates tugevat majandusteaduslikku tausta maksude ja tarbijakulu kontekstis. Lisaks viitab vajadusele õppida teistest riikidest.

Kasutatakse konkreetseid valimiste osalemise näiteid: 53% eelmistel kohalikel valimistel ja 58% EP-valimistel valimisjaoskondades hääletas. Teksti keskmes on andmete kasutamine jõulise väite toetamiseks ning valimiste korralduse tehniliste ja vabaduste küsimuste analüüsimine (valimisjaoskondade arvu piiramine vs. e-hääletus). Nähtub püsiv statistilise tõsiseltvõtu lähenemine valimiste korralduse teemal.

Käibemaksu, automaksu ja tulumaksu teemade ning riigieelarve läbipaistvuse kriitika omavad keskset kohta; viidatakse täpsetele numbritele (24% käibemaks, 24% tulumaks, maksustamine esimesest eurost) ja Riigikontrolli aruannetele; esitatud on maksu- ja eelarvapoliitika analüüs ning nende potentsiaalse mõju üle inimeste toimetulekule.

Näitab teadmisi kriminaalmenetluse alustamise ja õiguskaitse praktikate teemal ning juriidilise isiku vastu algatamise märkuste kontekstist. Viitab ekspertide arvamustele ja juriidilisele terminoloogiale (kriminaalmenetlus, süütegude vastuoluline korraldus, ohvrite kaitse).

Käsitletavad teemad on maksurahu, eelarve ning majanduse kajastamine: mainitakse käibemaksu ja tulumaksu taset (24%), ettevõtete kasumimaksu võimalikku kaotust ning maksude mõju elanikkonnale ja kuritegevusele. Viidatakse Konjunktuuriinstituudi prognoosile vaesumise suurenemisest ja perede eriti noorte jaoks olulistest riskidest. Kasutatakse nii numbrilist viidet kui ka sotsiaalmajanduse järgseid tagajärgi (kurb trend kuritegevuses).

Esitame viiteid põhiseadusele (põhiseadus §28) ja erisuste teemale, ning mainitakse õiguskantsleri ettekannet ja pöördumist ning võimalust kohtuankerile. Tekst näitab teadmisi põhiseadusliku kaitse ja halduskohtumenetluse kontekstist ning kasutab õiguslikke termineid nagu erisused, riigi eriline hoole all ning tühistamine. Tähelepanu pöördub õiguslikele asjadele ja institutsioonide rollile automaksu kontekstis.

Esineja on tugevalt teoreetiliselt ja õiguslikult teadvustatud: viitab põhiseaduslikele nõuetele (§ 28), õiguskantslerile ja Riigikohtule ning halduskohtutele, kasutades õiguslikke instrumente automaksu vaidlustes. Samuti käsitleb maksustamise ja CO2 maksustamise konteksti ning mainib konkreetseid probleemseid mehhanisme (käibemaks, kütuseaktsiis, registreerimistasu, aastane automaks) ning nendega seotud mõju loomisele. Ta esitab detailse, õigusalase analüüsi viited, mis tõstavad tema argumentide usaldusväärsust.

Näitab teadmisi Eesti Energia ja Enefit Greeni kontekstist, börsireeglitest ja siseteavast: osutab, et börsile minek ja tagasiost võivad suurendada läbipaistvuse ja järelevalve nõudeid ning et riigieelarve koormus võib olla umbes 68 miljonit eurot; mainib riigitoetuste olemust taastuvenergia puhul ning Eesti Energia ja Enefit Greeni koostöö keerukust börsireeglite tõttu.

Esineja käsitleb tööjõu soolist võrdõiguslikkust ja naiste puudust juhtorganites; viitab vajadusele laiemate abinõude järele, kuid konkreetseid andmeid või tehnilisi selgitusi ei esita.