Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Majanduslikult on seisukoht automaksu osas kriitiline ja vastuoluline; rõhutatakse, et eelnõu toob lisakulutusi ja potentsiaalseid riske. Esitatakse rahastamispakkumised (pankade liigkasumi maks, loobumine maksuküüru kaotamise lubadusest) ning rõhutatakse vajadust tagada sotsiaalsete toetusmeetmete olemasolu, et haavatavaid gruppe kaitsta.

Kriitika suhkru maksule ja laiemale maksupoliitikale, rõhutatakse, et maksud ei lahenda terviseprobleeme ning tuleb keskenduda majanduskeskkonna loomisisele, mis tagab suurema maksulaekumise läbi paremate tegude. Ta rõhutab jätkusuutliku rahastamismudeliga tervishoiu aluste loomist (pidev ja soodne majanduskeskkond). Olemas on ka kriitika eelarve- ja maksustruktuuride räiges viitamisesse (“Exceli tabel”), mis näib süvendavat eelarveseireprobleeme. Näitab vajadust kooskõlas majanduskasvu ja tervishoiu rahastamise vahelise tasakaaluga.

Ei esita eraldi maksu- ega maksutõusupakkumisi; rõhutab majanduslikku efekti halduskoormuse vähendamise kaudu. Ühtne registri raiskab vähem ressursse, vähendades dubleerivaid registritootmisi ja bürokraatiat.

Majanduskeskkonna kaitse on peamine mure: haldus- ja karistusnõndade eelnõu puhul on ta kriitiline ning näeb, et need võime kahandada ettevõtluskeskkonda ja majandust. Samas rõhutab ta vajadust ettevõtlust aidata kriisiajal ja viitab ekspertide soovitustele majandust stimuleerida, mis on vastuolus karmide karistuste ja piirangutega. Puudega inimeste jaoks automaksu erandid nähakse kui sotsiaalset kulutust, kuid üldine suund on tasakaalustatud ja pro-majandust soodustav.

Ekonomiline narratiiv keskendub sotsiaalsele kaitsele ja finantsiliselt võrdselt jaotatud maksusoodustustele; automaksu vastu ning soovib asendada selle liigkasumimaksuga pankadele. Rõhutab, et maksureformid peaksid suunama toetused (lasterikaste pered, üksikvanemad, koolitoit) ning varbadusel pinakamaksu asemel paremaid mehhanisme. Mainib maksurahastuse ja majandusliku ebakindluse kontekstis vajadust prioriseerida pere- ja lapsetoetusi ning noorte ostuvõimet ja elamispinda.

Majanduslikult esindab maksude kriitikat: automaksu vastu ja selle laialdase mõju tõttu soovitakse muudatusi ning alternatiivina pakutakse liigkasumi maks. Kaob arutelu riigi investeeringutest taristusse (teedeehitus), rõhutatakse üldist maksumuudatuste mõju ning ohtu, et vajadusel võivad inimesed maksta rohkem (näiteks auto omamise kulu kuni 15%). Kriitik: see koormab eriti haavatavaid rühmi; soovitakse finantsilise õiglasuse ja eesmärgiga makse- ja rahastussüsteemi ülevaatamist.

Majanduse kontekstis on seisukoht kriitiline automaksu suhtes: see on koormav ning kahandab ostujõudu ja majanduskasvu. Eri maksude koosmõju (käibemaks, aktsiis, automaks) tuleb hindama ja mõjustab eelkõige vähem-kindlustatud rühmi. Eelistatakse maksuvaldkonnas pankade liigkasumi maksustamist kui alternatiivi ning soovitakse investeeringuid infrastruktuuri, kuid ametlikku mõjuanalüüsi nõutakse enne palju laiemat sammude astumist.