Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Esineja näitab õigusalast kompetentsi, viidates tellitud õigusanalüüsile ning Euroopa Liidu õiguse nõuete vastuolule põhiseadusega. Ta rõhutab võimalikku kahju ja õiguskantsleri kriitikat ning mainib konkreetseid riske, nagu 21,9% aastas intressi ja riigile lisakulude potentsiaali seoses kahjunõuetega.

Näitab tugevat teadmistepagasit tervishoiu rahastamisest, haiglavõrgu korrastamisest ja ennetusest ning kasutab viiteid uuringutele (Riigikontroll, Tervise Arengu Instituut). Kirjeldab konkreetseid mõisteid nagu jätkusuutlik rahastamismudel, kvaliteet ja ennetus ning selgitab seoseid majanduskeskkonna ja makse laekumise vahel. Esindab selget tunnetust tervishoiu süsteemsete muutuste vajalikkusest ning toob välja vajakusi kokkulepitud eesmärkide rakendamisel.

Ta näitab kogemust loomakaitsevaldkonnas, juhib loomakaitse toetusrühma ja tegeleb arupärimistega ministeeriumitega. Mainib erinevaid registrite loomise võimalusi (nt autode register) ja rõhutab kohalike omavalitsuste rolli koordineerimist ning menetluslike takistuste mõistmist.

Ta viitab põhiseaduse §10-le ja ÜRO puuetega inimeste konventsioonile ning kasutab ombudsmani ja õiguskantsleri seisukohti, et hinnata eelnõude mõju. Ta demonstreerib konstitutsioonilise õiguse ja inimõiguste teemadega ning toob konkreetseid näiteid eelnõude võimalikust kahjust. Kasutab terminoloogiat nagu „riigi eriline hoole“ ja „süütuse presumtsioon“, et tugevdada argumente. Näideena rõhutatakse automaksu erandite puudumist puudega inimeste jaoks ning rahvusvaheliste kohustuste järgimise olulisust.

Ta.tähele märgib põhiseaduslikku kaitset (põhiseaduse §28) ja viitab õiguskirjandusele ning Euroopa sotsiaalahtrale, kasutades selge juriidilist argumentatsiooni. Kasutab konkreetseid viiteid (põhiseadus, õiguskirjandus, Euroopa sotsiaalharta) oma seisukohtade õigustamiseks. Näitab kontsentreeritud tehnilist ja seadusandlikku teadmistebaasi maksukorralduse ning sotsiaalse kaitse teemadel.

Näitab teadmisi maksupoliitikast ja selle sotsiaalsest mõjust (automa maks, käibemaks, aktsiis) ning viitab Rahandusministeeriumi hinnangutele ja Euroopa Liidu õiguslikkusele. Esitab küsitavaid väiteid ja nõudab kindlaid analüüse ning tõendust küsimustele (nt „kas on läbi viidud kindel analüüs?”). Lisaks toob esile auto- ja motospordi infrastruktuuri ning riigi panuse probleeme, mis nõuavad eraldi kaalumist.

Näitab maksupoliitika teemade tundmist, mainides käibemaksu, aktsiiside ja eraldi automaksu mõju ning kolmekordse maksustamise kontseptsiooni. Viitab põhiseaduse ja õiguspärase ootuse põhimõttele ning vajadusele mõjususanalüüside järele, mis näitab suhtlemist majandus- ja õiguslike põhimõtetega. Toob näiteid maapiirkondade, perede ja spordi (auto- ja motospord) mõju kohta, kuid ei esita keerukaid tehnilisi andmeid – keskendub avalikule mõJustusele ja eelarvealastele tagajärgedele.