Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Keskendub eelarve läbipaistvusele kui majanduspoliitilisele vajadusele; kritiseerib eelarve segasust ja valitsevat kärpimist, rõhutab, et muudatused peavad parandama teenuste kättesaadavust ja vältima varjamist/valesti esitatud numbreid; rõhutab kulude läbipaistvust ja kontrolli.

Rõhutab rahaliste kulude kontrolli ja läbipaistvust; märgib ministrite palkade kasvamist indeksatsiooni tõttu, mis tekitab küsimusi, ning rõhutab sisulist arutelu maksutõusude kohta, mitte ainult nende hääletamist.

Majanduse ja maksude osas rõhutab ta, et koalitsiooni maksupoliitika kahjustab majandust ja elanikkonda: rõhutab, et käibemaksu ja tulumaksu tõstmise mõju on negatiivne ning pangamaksu Soodustus tuleb pankadele, mis on ebaõiglane. Tõrjub ideed, mis tõstavad maksustust ja süvendavad vaesust; viitab 43 miljoni euro laekumise vähendumisele kui näitele valitsuse majandustegevuse nõrkust. Allub põhimõttele majanduse kasvamisest ja kodanike toimetuleku parandamisest, mitte maksude suurendamisest.

Ekvaatsuse ja solidaarsuse suunas liikuv majanduspoliitika. Ta soovib vähendada elanikkonda koormavaid maksutõuse ja suurendada pankade panust, märkides, et bankide ebaõiglased maksusoodustused ning käibesüsteemid vähendavad üldist farfi. Ta näitab kriitikat koalitsiooni poolt kavandatavate maksutõusude suhtes ning rõhutab vajadust reguleerida ja võrdsustada maksustamist.

Andmed puuduvad.

Majanduslik seisukoht rõhutab maksude suurendamise potentsiaalset kahjulikku mõju laekumisele ja tarbimise ostujõule; on vastu alkoholiaktsiisi tõstmisele 2025. aastal ning kritiseerib prognoose, mis näitavad suuremat maksumahu laekumise vähenemist. Samas märgib, et maksustamist võib "kõrgendada" mõningatel juhtudel, kuid üldine toon on ettevaatlik ja odavaim vahend on maksukoormuse kontrolli all hoidmine. Soovib arutada, kas erakorralised maksutõstmised on vajalikud.

Ta rõhutab majanduspoliitikas vajadust põhjaliku analüüsi järele ja on vastumeelne maksumuutustele, kui puudub vajalik analüüs. Viitab maksulaekumiste langusele (septembris 43 miljonit eurot vähem kui prognoositud) ning on valmis kaaluma ettevõtte kasumi maksustamise ideede läbivaatust; soodustab stabiilset, uuringutel põhinevat majanduspoliitikat ja maksude tagasilükkamist või ümbervaatamist, kui mõju majandusele on negatiivne.

Majanduspoliitikas on ettevaatlik ja kriitiline maksutõusude suhtes; rõhutab põhjalikku analüüsi, täpseid prognoose ning majandusinimeste kaasamist otsustusprotsessi. Seisukoht kaldub koostoimelisele hindamisele ja soovib tõenduspõhist lähenemist riigieelarve tekkimise korral.