Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Näitab teadmisi eelarveprotsessist: seletuskirjade roll, põhiseaduslik raamistik, eelarve baaseadused ning ministeeriumide omavaheline kooskõla. Toetab konkreetseid näiteid (Rail Balticu numbrid, 294 miljonit jne) ja arutleb nende õigsuse üle.

Demonstrib teadmise Riigikogu kulude läbipaistvuse teemadest ning juhatuse kuluhüvitiste süsteemi varjatud loomusest. Viitab uurimistegevusele ja küsimusele, miks süsteem on peidetud, näidates kõneleja teadlikkust parlamendi finantsülevaate teemadest.

Rõhutab põhiseaduslike ja seaduslike raamistikute rolli ning riigisekretäri ülesannete täpset kirjeldust (valitsuse istungitel osalemine, eelnõude õigsuse jälgimine jne). Viitab haridusnõude muutmisele ja vajadusele esitada eraldi seadus, ning kasutab näiteid (riigisekretäri rolli muutumise arutelu, võrdlus pikaaegse kehtiva seadusega). Toob välja märke, et õigusriigi põhimõtete rikkumine võiks lubada poliitiliste loputuste teatud tasandil. Ka viitab ta Ungari näitele kui hoiatusmärgile, kuidas seaduseväänamisi kasutatakse poliitiliste eesmärkide teenistuses.

Näitab maksu- ja tulumaksupoliitika oskust, viidates konkreetsetele määradele (dividendi maks 14% → 22%, pankade tulumaksu 18% maksimaalne) ning avansilise tulumaksu erisustele. Kirjeldab keerukamaid maksustruktuure ja nende mõju ning kasutab numbrilisi näiteid oma seisukohtade põhjendamiseks.

Näitab teadlikkust institutsioonide usaldusprobleemidest ning kasutab termineid nagu “usaldusreiting” ja “usalduskrediit”; ei esita tehnilisi andmeid või metoodikat, kuid rõhutab üldist demokraatliku institutsiooni vastutust ja avalikku kuvandit.

Esineja näitab teadmisi maksupoliitikast ja laekumiste hindamisest, mainides konkreetseid numbreid ja protsesse (nt 43 miljonit eurot erinevus septembris) ning arutledes võimalikke mõjuid maksutõusudele. Viitab kalkulatsioonidele, laekumislikele trendidele ja piirangutele ning kasutab terminoloogiat nagu laekumine, prognoosid ja erakorralised tõstmised. Teabus on keskendunud eelarve- ja maksupoliitikale ning nende ning rahandusministeeriumi/komisjoni rollile.

Ta näitab teadmisi osaluspoliitikast, riigiettevõtete juhtimisest ja riigivaraseadusest, viidates Riigikontrolli auditi tulemuste ning Eesti Energia näidetele omaniku ootuste vastuolus. Kasutab spetsiifilisi termineid nagu osaluspoliitika, nõukogu töökorraldus ja investeeringute arvestus ning dividendid, mis näitavad tema arusaamist finants- ja omandi küsimustest.

Esineja näitab majanduspoliitika ja maksude teemade osas selget arusaamist: viitab maksutõusude mõjule, nende koosmõjudele ja Rahandusministeeriumi prognoosidele. Kasutab terminoloogiat nagu "mõju" ja "koosmõju" ning rõhutab vajadust täpseid andmeid ning ekspertide kaasamist otsustusprotsessi.