Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Kriitiline ja hinnanguv arutluse teema on rahastuse ja majanduslik taust: rõhutab, et “3,5 miljonit eurot” Euroopa Liidu vahendid ei tohi õigustada inimeste põhiõiguste rikutamist; kritiseerib, et majanduslik pretensioon (EU-st tulev raha) ei õigusta laialdaselt seotavaid andmete kogumise süsteeme. Näitab skeptitsismi suuremaulise kulutuse ja turvameetmete vahelisele seosele.

Majandusteemad esile kerkivad peamiselt maksude ja seaduslikkuse kontekstis. Automaksu osas rõhutatakse selle põhiseadusvastasust ja vastuseisu, samas ei süvenda laialdaselt majanduslikke meetmeid; rõhutatakse vajadust järgida põhiseadust ja õiguskantsleri hinnanguid maksuvaldkonnas.

Teatavalt tõstatatakse eelnõu rahastuse ja maksumaksja rahaga seotud kuluküsimused ning küsitakse, kui palju raha läheb kogu ülalpidamiseks; konkreetset majanduspoliitilist seisukohta ei väljendata, kuid puudutatud on eelarvelised mõjud ja läbipaistvus.

Ekvaatori keskmes on mure maksutõusude piisavuse ja nende mõjude üle: kritiseeritakse käibemaksu ja tulumaksu püsivat tõusu, mis mõjutab keskmisi ja väiksema sissetulekuga peresid ning süüdistatakse valitsust rahva ära narrimises. Ta rõhutab inflatsiooni ja hindade tõusu ning arutleb, et maksukalkulaator ja muudatused annavad vaid väikese, kõigil puudutava kasu võrreldes suure kasuga tagasihoidlikud rahalised võidud. Üldine toon on kriitiline ja põhimõtteline äraütlev stiil, rõhutades tarbijate koormuse suurust.

Majanduse soodustamiseks nähakse vajadust suurendada infrastruktuuri rahastust, rõhutatakse, et laiemad investeeringud on vajalikud turvalisuse ja ligipääsetavuse parandamiseks ning et hilinenud või piiratud rahastus toob kaasa kõrgemad tulevikukulud; positsioon on kasvupõhine ja rahastusele keskenduv.

Pole piisavalt andmeid majanduse, maksude või regulatsioonide kohta.

Pooling peretoetuste ja sotsiaalsete meetmete kallak: pooldab tasuta lasteaiad kui investeeringut perede toimetulekusse ja sündimuse soodustamiseks. Võitleb vastu automaksi või ebavajalike maksude säilitamisele ning soovib, et riik sekkuks eluasemeturul—noortele sobiva eluaseme kättesaadavuse suurendamine. Kokkuvõttes eelistab mõõdukat, kuid sihipärast avalikku kulutamist, mis on seotud perede ja noorte elujärje parandamisega.

Käib kriitika kliimaministeeriumi seisukoha kohta, mis tõstateb ettevõtlusvabaduse piiramise ohtu; rõhutatakse, et eelnõu ei keela ettevõtlust, vaid püüab leida tasakaalu tervise ja ettevõtluse vahel. Tõdetakse, et regulatsioon võib vähendada linnapilti reostust ja kujundada paremaid tingimusi, samas on tähelepanu sellele, et ettevõtete turunduslik tegevus (nt Bolt) mõjutab võrgustikku ja turgu.

Oponantsuslik ja maksud vähendamise ning maksumaksude õiglasema jaotuse hoold. Tõstab esile masti efekti madala sissetulekuga inimeste jaoks ning maksude jaotuse reguleerimise vajaduse; on vastu suuremate maksumuutuste püsivale jätkule ja nimelt kritiseerib lubaduste rikkumist ning soodustab usalduslikkuse taastamist.

Majanduslikult rõhutab finantsstabiilsust ja tasude mõju ning negatiivset mõju sihtfinantseerimise lõpetamisele ja dividendi nõudmisele. Eeldab dividendipoliitika läbivaatamist ja lennujaama finantsstruktuuri ülevaatamist, et tagada turu toimimine.

Not enough data