Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Näitab tugevat teadmistepagasit isikuandmete kogumise ja põhiseaduslike õiguste teemaosast: loetleb detailed andmebaasi allikad ja andmete tüübistiku (nt rahapesu andmebaari, rahvastikuregister, äriregister, tegelikud kasusaajad, kinnistusraamat jne) ning toob esile kontrolli ja sõltumatuse puudumise riskid. Viitab põhiseaduskomisjonile ja arutelude olulisusele enne kolmandat lugemist.

Tema tähelepanu keskmes on korrakaitseseadus, isikuandmete kaitse ja ohuhinnangu küsimused; viidatakse õiguskantslerile ja nägude hägustamise piirangute puudumisele ning 1300 ametniku ligipääsule isikuandmetele. Kasutatakse tehniliselt konkreetsed mõisted (ohuhinnang, päringud, isikuandmete koosseis) ning esitatakse küsimusi ning probleeme nende rakendamise kohta.

Esineja näitab tehnilist mõistmist riiklike registrite ja andmebaaside struktuurist (näiteks 11 registrit) ning profiilide loomise mehhanismidest. Rõhutab pseudonüümi ja anonüümsuse erinevust ning nõuab sõltumatut järelevalvet ja logide jälgitavust; käsitleb tehisintellekti ning andmete kasutamise raamistiku riske ja potentsiaalseid katastroofilisi mõjusid. Toob esile konkreetsed andmetüübid ja seoste võimalikkuse, mis suurendavad järelevalve ja õiguste kaitse olulisust.

Ta viitab põhiseaduslike printsiipide nagu jaotus, proportsionaalsus ja kohtuliku kontrolli olulisusele ning toob välja õiguskantsleri arvamused ja Riigikohtu otsused juhtivana alusena. Tekstis kasutatakse terminoloogiat nagu haldusmenetlus vs kriminaalmenetlus ja ultima ratio ning viidatakse konkreetsetele õiguslike standarditele. Ta demonstreerib suutlikkust seostada eelnõude mõju põhiõiguste ning õiguskantsleri/riigikohutega ja toob näiteid julgeoleku- ja menetlusküsimustest.

Käitab tehnilist ja auditeerivat lähenemist konkreetsete numbrite kaudu (250 miljonit eur aastas vaja, 99,6 miljonit eraldatud; remondivõlg 774 miljonit; 3,6 miljardit eurot kohalike teede rekonstrueerimise vajadus; viimase viie aasta kasv 12%). Kasutab statistikat ja mõju-andmeid, et põhjendada suurendamise vajadust.

Käsitleb põhiseaduslikke õigusi ja kriminaalmenetluse aluseid; viitab Põhiseaduse §22-le ning õiguskantsleri seisukohale, kasutades tehnilisi termineid ja õiguskandinaatilise kooskõla küsimust. Esile tõstetakse vajadus õiguslikult täpsustada õiguse ulatust ja võimalikke laienemisi ning kontseptuaalselt puudutatakse constitutionalité.

Näitab tugevat teadmistebaasi õiguskaitse, andmekaitse ja Euroopa õiguse valdkondades: viitab õiguskantsleri kirjale, Euroopa Kohtu lahendustele, PPA kontrolli meetmete puudustele ning vajadusele kehtestada selged alused andmete kogumisele ja töötlemisele. Kasutab statistikat ja auditeid (nt 20 miljoni pildi kuu kohta, ligipääsu piiranguid, logide kontrolli) ning rõhutab kohustuslikku õiguspärast alus ja kontrolli.

Kasutab liiklusohutuse andmeid ja rahvusvahelisi võrdlusi: 2024. aastal 422 kergliikuritega liiklusõnnetust, millest 171 Bolti ja 53 Tuule tõukeratast; viitab Politsei- ja Piirivalveametile ning Tervisekassale; käsitleb vanusekontrolli, juhtimisõiguse kontrolli ja kiivri kasutamise vajadust ning annab näiteid Leedust, Saksamaa, Prantsusmaast ja Soomest. Esitab konkreetseid eelnõu punkte (piirangud omavalitsustele, vanuse- ja juhtimisõiguse kontroll, kiivri laenutus).

Näitab teadvust maksupoliitikast ja riigieelarvest, kasutades konkreetseid näiteid (maksukalkulaatorist tulenevad summad: 1300 euro palka toob ~12 euro lisatulu kuus; parlamendiliikmete aastane lisatulu ~500 eurot). Toob esile maksude struktuuri ja küsimusi (käibemaks, tulumaks, aktsiisid, automaks) ning tõe(hr) ja ajalise piirangu küsimusi 24%-ni ulatuva maksumuutuse kestvuse kohta. Esitab data-põhiseid põhjendusi maksude mõjude hindamiseks.

Ta toob esile finants- ja infrastruktuuri poliitikaga seotud teemad: sihtfinantseerimine, dividendid, tasud ja kasum. Ta mainib konkreetseid summasid (5,6 miljonit eurot, 7,2 miljonit eurot) ning viitab lennujaama juhtide väidetele tasude mõju kohta.

Esineja demonstreerib teadmisi kriminaalõiguse ja ettevõtte vastutuse teooriast, rõhutades sätte tõlgendamise keerukust ja kohtupraktika loomise vajadust. Viidatakse konkreetsetele kohtuasjadele (nt Kajar Lemberi kaasus) ning arutletakse pretsedendi loomise üle kui ennetusmehhanismi. Tekstis kasutatakse terminoloogiat nagu “juriidilise isiku vastutus,” “tõendid,” “kohtupraktika,” mis kinnitab tema õigusteemade asjatundlikkust.