Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Pole viiteid majanduslikele teemadele (maksud, kulutused, jõukus jne).

Majanduslikult on rõhutatud maksupoliitika kahjulikkust ja mõju peredele ning üldisele elukallidusele: esimeses kõnes on mure ostukorvi hinna ja maksutõusude üle, nõudes selgitust ja võimalikku edasi lükkamist. Teises kõnes on keskne kriitika automaksule, mis puudutab erivajadustega inimeste ja suurperede koormat ning on seotud aruteludega maksukavade tühistamiseks. Üldine suund on maksude piiramine ning vajadus kaitsta haavatavaid rühmi.

Kriitika suurtele toetusannuste kasutamise suhtes, eriti uuesti loodud firmade puhul ja piirangust 13 miljonist suuremate taotluste puhul; rõhutatakse läbipaistvust, õigluse kaitset ja korrektset riigi raha jagamist. Näitab soovi vältida korruptsiooni ja monopoole, kuid ei paku konkreetseid alternatiivseid majanduspoliitilisi lahendusi.

Kriitika mitmepakkumise maksustruktuuridele: käibemaksu ja kütuseaktsiisi tõus, registreerimistasu ja trahvidedõus ning automaksu samm-sammuline mõju elukallidusele. Vastandina näidatakse maksu-eelseid säästumeetmeid ja argumenti, et tee-ehitus investeeringud on vähenevad; soovitakse automaksu ülevaatamist ja kaotamist ning kompensatsioonimehhanismide kasutamist nimistudes. Põhilyhteks on rahalise koormuse vähendamine ja võrdsed tingimused ühiskonna kõige haavatavamate rühmade jaoks.

Majanduspoliitilised seisukohad ei ole otseselt esile tõstetud; rõhutatakse avaliku sektori läbipaistvust ja lepingute järelevalvet kui majandustegevuse osa. Majanduspoliitiline diskursus jääb antud kõnes peamiselt taustaks omavahelises kontrolli ja vastutuse arutelus.

Majanduse juhtmõtted keskenduvad loodusressursside majanduslikule kasutusele, kuid ettevaatlikult; rõhutab, et ressursse tuleb majanduses hüvanguks kasutada mõistlikult ja läbipaistvalt. Ta on kriitiline riigiabi ja konkurentsinõuete muutmise suhtes ning rõhutab vajadust vältida liigset reguleerimist, mis võiks ettevõtete tegevust piinata. Ta rõhutab, et suurtest karistusmeedetest tuleks hoiduda ning järgida õiguspära ja seniseid protsesse.

Majanduslik suund peegeldub riigieelarve ja maksumaksja vahendite kaitses; kriitika riigi sekkumise või laenude andmise (Nordica päästmine) osas ja ebaausad/ootuspärased lepingud, mis põhjustasid kahju maksumaksjale. Toob välja, et laen ja konsulteerimislepingud olid koondunud ebakindlatesse, ja rõhutab vajadust läbipaistvuse ja vastutuse järele seoses riigi rahastamisega, mitte laienemise või lisakulude poolel. Selgelt negatiivne suhtumine valitsuse kavatsustesse kasutada avalikku raha päästetöödeks, kui see ei ole läbipaistvalt ja õiguslikult kontrollitud.