Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Pole piisavalt andmeid koostööstiili kohta; kõne keskendub kriitikale ja koalitsioonilise stabiilsuse teemadele ilma konkreetsete koostöövahendite kirjelduseta.

Kuigi tekstides on viite koalitsioonilepingu ja varasemale heakskiidule, on toon kriitiline ning koostöö järgmiseks muutub oluliseks huvirühmade kaasamiseks ja muutuste läbivaatajaks. Esimeses kõnes rõhutatakse ausat arutelu ja vastutust, teises kõnes nähakse vajadust arvestada puuetega inimeste ning lastega perede huve ning tähelepanu pööratakse, et muudatusettepanekud ei saanud suurde saali hääletusele. Näib, et koostööserval on potentsiaal, kuid esitatakse ka kaebuslikku ja kontrollivat laadmusti.

Koostöö- ja alistumisvõimekuse näitaja puudub tugeva; peamiselt kriitiline ja kontrolli esilekutsuv lähenemine. Esineja kasutab retoorikat, et kontrolli ja vastutust suurendada, mitte koostööd leida; küsimused on suunatud ministri ja valitsuse vastutusele rõhutatud läbipaistvuse küsimustes.

Rõhutab koostööd huvirühmade (puuetega inimeste kojad, lasterikaste perede ühendused) ning Riigikogu toetusrühmadega; märgitakse, et koalitsioon need muudatusettepanekud ignoreeris. Olemasolevas retoorikas on soov kompromissi ning parlamendi ja avalikkuse kaasatuse kaudu lahendustega; näidatakse valmisolekut otsida kompromisse, kuid samal ajal kriitiline ja vastuoluline seis on jätkuv.

Soodustab koostööd erinevate erikomisjonidega ja soovib, et vastused tuleksid ning koostöö toimiks; viitab koostööprobleemidele ja vajadusele parandada infotunni tõhusust. Samas on kriitika ilmumiseta jätmise suhtes selge ja tingimuslik koostöötemaatikaga.

Näitab valmisolekut koostööks, kuid nõuab erikontrolli ning järelevalvet, rõhutades vajadust sõltumatute mehhanismide järele; küsinud vastuseid ja kutsunud kohtudelt selgust. Ta viitab ka koostööle teiste institutsioonidega (Riigikontroll, kliimaministeerium) ning rõhutab vajadust õiguskindluse ja läbipaistvuse järgimise kasuks.

Tugev koostööstiil ei ole põhija—peamiselt rõhutab järelevalve ja isikute vastutuse teemasid ning viitab erikomisjoni ja prokuratuuri kaasamisele. Märgatavalt puudub selge rõhk laiapõhjalisele bipartitsilisele koostööle; rõhutatakse rohkem kontrolli ja materjalide avalikustamist kui ühist tegutsemist. Mainitud on piiratud koostöö võimalus Hangete ja partnerluste vallas („paralleelne ettepanek Lufthansa… sobis mitte”); seetõttu on koostööliinid küll olemas, kuid pigem kriitilise järelevalve kontekstis.