Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Kohati kriitiline ja konfrontatiivne toon; esitatakse jätkuküsimus ning suunatakse tähelepanu teiste erakondade eetilistele joontele. Kasutatakse otseseid küsimusi ja hinnanguid, et rõhutada ebajärjekindlust. Tekst on formaalne, kuid sisaldab tugevat emotsionaalset hinnangut teiste parteide kuvandile.

Esimene kõne on interrogatiivne ja süüdistav, pöördub peaministri poole ning kasutab sügavast kriitilist tooni. Teine kõne on emotsionaalselt paljastav ja eetiliselt suunatud, rõhutab inimeste heaolu ja õigusi, kuid jääb samas faktipõhiseks ja juridiliselt põhjendatuks. Üldine stiil on tugev vastuoluline ja argumenteeriv, kombineerituna faktide ja moraalsete kaalutlustega.

Tugevalt mõistatuslik ja süüdistav toon koos otseste küsimustega ministerile; kasutab epitataalseid ja jõulise tooniga väljendeid, nt “pikantseks”, “kummaline”, “kuidas sattus delegatsiooni” ning viitab faktidele ja sündmustele, et ergutada kontrolli ja vastuseid. Peregrine stiil on näitlik ja andmetud, rohke näidetega, mitte pelgalt üldised väited.

Rääkimine on kombineeritud jõuline, otsene ja emotsionaalselt mängiv; toon on kriitiline ja otsustav, kuid kasutab ka faktivõrdlusi (maksumäärad, riigieelarve) ning moraalseid argumendid puuetega inimeste ja perede arvel. Kasutatakse konstitutsioonilisi argumendid, rahva huvi ja vaesusriski rõhutamist ning korduvaid viiteid “põhiseaduslikkus” ja “rahva hääle piiramine.”

Rõhk on kiire ja otsekohene; kasutab retoorilisi küsimusi, et esile tuua probleeme («Aga öelge palun, kuidas me siis ikkagi saame tagada...?», «Kuidas selliseid olukordi ikkagi lahendada?»). Tone on kriitiline, kuid vormilt ja faktidel põhinev, sobiv formaalsele arutelule.

Formaalne ja sageli tõstatavalt kriitiline toon; kasutab emotsionaalseid mõisteid nagu silmakirjalik, Pandora laeka, ning kasutab küsivaid ja võrdluspõhisteid lauseid. Kombineerib faktipõhiseid argumente ja laboratoorselt selgitavaid selgitusi; hoiab piiratud, kuid teravaid väljaütlemisi. Tekst on struktureeritud, kuid kohati isiklike näidete ja juhtumitega emotsionaalsem.

Kõne on üsna teravalt kriitiline, combatiivne ja üliväga faktipõhine; kasutab lühikesi lauseid ja konkreetseid andmeid, et tugevdada süüdistusi. Tugev emotioone arendav toon, millele lisandub manitsev ja ülbust-vastane alatoon; teksti läbivad küsimused ja viited eesmärgiga šokeerida ja mobiliseerida tähelepanu. Stiil on tugevasti narratiivne ja andmeteilne, kuid jääb formaalseks ning suunab tähelepanu järelevalve ja vastutuse vajadusele.