Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Kõne näitab teadlikkust põhiseaduse muutmise teemast ja valimisõiguse debati nüanssidest, viidates seisukohtade muutumise järjepidevusele ja koalitsioonilisele kontekstile.

Speakers viitavad Euroopa Liidu maksustamise direktiividele (sh 25.04.2023 hääletus) ning koalitsioonilepingu sisule, näidates valdkondlikku teadmist maksupoliitikast. Teises kõnes on rõhuasetus põhiseaduslikkusele, õiguskantslerite arvamustele ja halduskohtute menetlustele seoses automaksuga; kasutatakse õiguslikke termineid ja protseduuri. Seetõttu ilmnevad teadmised maksupoliitikast, õigusküsimustest ja parlamentaarsetest menetlustest.

Kontrolli- ja korruptsioonivastase teema kontekstis tuuakse välja detailid: õiglase ülemineku fond, EIS-i toetusnõue, 39 miljoni euro suurune Greenfuli toetus ning limiidi 13 miljonit ületamine; kolme ettevõtte äritegevuse loodud struktuurid lühikesel ajaperioodil ning visiidi ettepaneku ja erakapitali seos. Esineja viitab ka delegatsiooni koostusele ja majandusministeeriumi rollile ning kasutab tehnilisi termineid ja numbreid, et käsitleda rahastamise ja menetluste läbipaistvuse küsimusi.

Näidatakse keskset arusaamist põhiseaduslikest küsimustest (Põhiseaduse §28) ning õiguskantsleri ja Riigikohtu rollist; arutelu põhineb õiguslikel analüüsidel ja menetluslikel aspektidel. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu ebavõrdne kohtlemine, põhiseaduslikkus ja menetluslikud piirangud, viidatakse analüüsidele ning kohtulahenditele kui autoriteetidele.

Ta toob välja erikomisjonide töö ja läbipaistvuse teemad ning viitab konkreetsetele aruteluteemadele: RMK salastatud lepingud, meretuulikute teema ja riigisekretäri küsimus. Ta märgib, et neid teemasid on arutatud erinevates erikomisjonides ning mitmed istungid jäeti ilmumata. See näitab teadmiste ja kogemuste seost parlamentaarse menetluse ja erikomisjonide rolliga.

Riigiabi õiguslik raamistik ja erikontrollide korraldamine; RMK lepingute läbipaistvus ning analüüside piirangute kriitika (nt COBALT tööd). Viitab lähteülesannete olulisusele ning rõhutab riigiabi hindamist kogu lepingu elukaare vältel ja turuhäirete mõju kaalumist. Näidatakse teadmisi Riigikontrolli auditis ning Riigikohtu otsustest (nt Olerex), mis puudutavad karistusõiguse ja menetluste mõju.

Esitluses on märgatav faktidele keskenduv ja tehniliselt keeruliste teemadega underlined lähenemine: toodud on konkreetseid numbreid (1 140 000 eurot, 190 000 eurot kuus, 25 000 eurot kuus, 1,5 miljonit laenus) ning ajastuslikku tausta (2023–2024). Kontrolli- ja korruptsioonivastase erikomisjoni ning prokuratuuri roll, hangete puudulikkus ja rahastuse vood on püüdlikult kirjeldatud; on kasutusel viited ametlikele struktuuridele (Kliimaministeerium, KredEx). Ta demonstreerib põhjalikku arutelu lennundussektori riikliku rahastuse küsimustes ja nende seostes külgnevate ettevõtete taustadega.