Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Spetsiifilised majanduspoliitilised ettepanekud puuduvad; esile toodud on kriitika kiirendatud maksulähete ja muudatuste mõjuolulisusest; rõhutab vajadust mõjuanalüüsidele ja põhieelse aruteludele enne riigieelarve ja maksulubaduste rakendamist. Ei esinda konkreetset majanduspoliitilist programmi, kuid kriitiline on kiirusega seotud majandusotsuste legitimatsiooni suhtes.

Majanduslik positsioon keskendub õpetajate palga rahastamise asjakohasusele ning kinnitab, et baasraha peab tulema riigist, samas tunnistab kohalike omavalitsuste täiendavate lisatasude rolli. On kriitiline riigi ümbersuunamise ja sihtotstarbelise kasutamise osas ning rõhutab vastutust ja kontrolli raha kasutamise üle; pooldab töötajate palgapoliitikat ja hoiatusi rahastuse ebaõige kasutamise eest.

Majanduse arendamine lähtub investeeringutest haridusse ja teadusesse; rõhutab riigi ja erasektori tasakaalustatud rolli ning soovib tugevaid maksusoodustusi ettevõtete teadus- ja arendustegevuste jaoks. Esitab selge eesmärgi: 3% SKP seotud teadus- ja arendustegevuse investeeringust, millest 2% oleks erasektorilt ja 1% riigilt; eelistab, et raha ei voolaks ümber teistesse valdkondadesse, vaid lisanduks otse haridusele ja teadusele. Eeldab suuremat erasektori osalust ja konkurentsivõimelist palgakomponenti kõrgkoolides ja teadusasutustes.

Ekonomiline nägemus keskendub maksumuudatustele kui vahendile maksusüsteemi reformimiseks; otsitakse parimat tulumaksumäära ning koalitsiooni toetamist, mis viitab reformist ja majanduskasvu soodustavale suunale, kuid konkreetseid numbreid ei esitata.

Toetab riiklikku rahastust hariduse palgafondile; rõhutab, et raha tuleb riigieelarvest ning kohalike omavalitsuste eelarved ei peaks olema peamine allikas õpetajate palkade katmiseks; kriitiline oma valitsuspartnerite rahastusteed osas.

Ei esitatud mingeid selgeid majanduslikke seisukohti (maksud, kulutused, reguleerimine, tööhõive). Not enough data.

Majanduslikult kriitiline suurprojektide teostuse suhtes; rõhutab, et kohe tekib küsimus projektide teostusvõime ja eelarve koormus. Ta rõhutab majanduskriitiliste riskide arutamist ning ei näita positiivset soovitust kiiretele ja kulukatele suurprojektidele.

Pole piisavalt andmeid.

Majanduspoliitiliste näitajate või makromajanduse seisukohti ei esitatud; seos ESM-i mehhanismidega on teema, kuid konkreetseid majanduspoliitilisi seisukohti ei tuuakse välja.

Majandusena peetakse prioriteedina kasvupotentsiaali suurendamist investeeringutega; maksutõuse näeb kui kahjulikke ja majandust pärssivaid vahendeid. Ostujõu langus ja suurenev töökohtade arv on kesksete andmetena kriitilise tähtsusega; rõhutatakse, et vaja on konkreetseid kuluridasid ja investeeringute read eelarves. Redistributioni kriitika: ümberjagamispoliitika ei suurenda omavalitsuste rikkust.

Haigestunud majanduskriitika maksutõusude suhtes ning rõhuasetus kesksele rahastusele haridusele ja investeeringutele, mis võimaldaks kasutada Euroopa raha. On skeptiline väite suhtes, et kohalikud omavalitsused peaksid võtma võtnelda täiendavaid vahendeid; eelistab süsteemset, riigi eest vastutust ja ressursse. Rõhutab nii maksustamise mõju kui ka infrastruktuuri ja inimkapitali arendamise tasakaalu.