Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Näitab tugevat teadmistepagasit õigusloomepoliitikast: väljatöötamiskavatsuse, mõjuanalüüsi ning põhiseaduspärasuse kontrolli olulisusest; viitab ekspertarvamustele (Carri Ginter, Allar Jõks) ning arutleb nii kodanikuõiguste kui Euroopa Liidu õigusaktide üle. Tõstab esile, et õigusloome peab olema kaasav, nähtav ja enam võrdseid õigusi tagav.

Kandub välja asjatundlikkus hariduse rahastamise ja eelarve struktuuri teemadel: mainitakse riigi eraldatavat 147 miljonit eurot ning Tallinn täiendavat sama summa lisana, viidatakse 2024. aasta eelarve numbritele ja Haridussilma andmetele (30. septembri seis), ning tuuakse võrdlusi kohalike omavalitsuste palgalisade kohta. Näidatakse teadmisi streigi ajal palga maksmise õiguslikkuse kohta ning viidatakse sõltumatule juriidilisele analüüsile ja konkreetsetele väljavõtetele (nt Viimsi vald 521 euro lisaks vs 100 euro kuus).

Demonstratiivne teadmistepagas hariduse ja teaduse rahastuse teemal: 120% palgaeesmärgistus, kõrgkoolide rahastus 1,5% SKP-st, koguteadus-arendustegevuse 3% (2% erasektor, 1% riik). Viitab rahvusvahelistele näidetele (Soome, Rootsi, Saksamaa, Singapur) ja rõhutab erasektori kaasamise vajalikkust. Viitab Margit Sutropi ideedele seaduslike innovatsioonimehhanismide arendamisest ja soovib neid uuesti arutluse lauale tuua. Näitab oskust siduda andmed ja poliitikasoovitused, et töötada teadmistepõhise majanduse nimel.

Rõhutab tulumaksumäärade erinevusi ja 30 eelnõu; kasutab terminoloogiat tulumaksuseaduse muudatused, tulumaksumäär; näitab teadmisi maksupoliitika valdkonnast ning eelnõude võrdlemisest.

Rõhutab teadmisi hariduse rahastamisest (palgafond tuleb riigilt) ja streigi õiguslikkuse arutelust; toob esile kohalike omavalitsuste eelarvete rolli ning Tallinna konteksti.

Näitab teadmisi õigusriigi põhimõtetest, prokuratuuri järelevalvest ja kohtusüsteemi sõltumatusest; mainib terminid nagu prokuratuur, Justiitsministeerium ja pretsedendi loomine, viidates institutsioonide tasakaalu olulisusele; kasutab põhiseaduslike mehhanismide rääkides selgelt ja tehniliselt mõtestatult. Esile tõstetakse potentsiaalseid riske, kui järelevalve liikub ministri kontrolli alla. Not enough data on täiendava tehnilise detaili kohta.

Räägitakse põhjalikult energiasektori ja suurprojektide teemadel: põlevkivijaamad, Rail Baltica ja tuumajaam. Näitab arutluses tehniliste riskide ja teostusprobleemide raskust ning Ukraina stsenaariumi kontekstis potentsiaalset riskide hindamist. Tekstist kumab kogemus energiainfrastruktuuri teemadega.

Rõhutatakse teemad: perekonnaseisutoimingud, meditsiinilise sünnitõendi puudumine, kohtulahendid ja lapse kohta dokumentide puudumine; näiteid lünga ja dokumentatsiooni puudujäägist. Viidatakse Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi koostööle ning praktikasse tekkivate vastuolude kontekstile. Näited ilustreerivad teadmisi perekonnaseisu seadusandlusest ja haldusprotsessidest.

Näitab teadmisi ELi rahanduse mehhanismidest (ESM) ja ratifitseerimise protseduuridest; kasutab tehnilisi termineid nagu 'ESM-i aluslepingu muudatused' ja 'dokument jõustumine', esitab seotud küsimusi.

Esineja viitab Euroopa Komisjoni majandusprognoosile ja Eesti Panga prognoosile ning kasutab konkreetseid andmeid (nt töökohtade arv 40 000→75 000 prognoositavaks). Ta rõhutab ostujõu mõjutegureid ja vajadust investeeringutega majandust toetada, mitte maksureformidega raha koguda. Tekstis ilmnevad majanduslikud mõjud ja eelarvetegevuse tehniline kriitika, mis näitab tugevat arvulist ja faktipõhist lähenemist.

Esineja demonstratsioon keskendub maksubaasi mõjule kohalikele eelarvetele, investeerimise ja Euroopa rahastuse taotlemise mehhanismidele ning hariduse rahastamise korraldamisele. Ta toob välja vajaduse keskset rahastust ning koolide ja omavalitsuste ühist lähenemist, sealhulgas vaimse tervise teenuste (nt koolipsühholoogid) personalihalduse küsimusi. Nimetatud on ka konkreetne vajadus “pea 600 uut spetsialisti” lähiaastatel, mis näitab huvi personalivaldkonna planeerimise vastu.