Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Tugev opositsiooniline positsioon kiirustatavate seaduste suhtes; kriitika keskmes on protseduuriline ja õiguslik korrektus (väljatöötamiskavatsuse ja mõjuanalüüsi puudumine, põhiseaduspärasuse kontrolli eiramine). Kritiseerib koalitsiooni ja koalitsiooni juhtide tõlgendusi ning nõuab rangemat kontrolli ja läbipaistvust seadusloomes. Täisjuhtpositsioon—kasvatatud vastuseis kiirkorras menetlusele.

Oponeeriv positsioon valitsusele: peamine kriitika on selle üle, et riigi vahendid ja haridusrahastus ei liigu korralikult läbi ning et demagoogiline retoorika ja kompenseeriva rahastamise puudumine süvendab olukorda. Kõneleja nõuab vastuseid, vähemalt võimalust raha tagasi nõuda ja halduskohtusse pöörduda ning rõhutab, et õigusalane analüüs peab selleks olema kasutusel – see näitab tugevat jõulist kriitikat ja soovimatust leppida praeguste meetoditega.

Kriitik suunatud valitsusele ja ministritele, eriti plaanidele rahastust kohtades ümber jaotada õpetajate palgade katteks, mida näidatakse potentsiaalse kahjuna haridusele, teadusele ja kõrgkoolidele. Toob välja konkreetseid vastuväiteid lubaduste täitmata jätmise ning eelarvete segmenteerimise kohta; kõne toon on kriitiline, kuid mitte populistlik, soovides laiapõhjalist kokkulepet.

Koalitsiooni kriitika keskendub varasemale hääletamise praktikale sarnaste eelnõude puhul; märgitakse, et koalitsioon on nende võetud positsioone varem tagasi lükanud; kriitika on poliitikapõhine, mitte isiklik, ning rõhutab vajadust kompromissi järele.

Kriitik valitsuse ja koalitsiooni suhtes, eriti ebajärjekindla sõnumi ning poliitilise käitumise osas; samas rõhutab vajadust koostöö ja kompromissi järele.

Kriitiline koalitsiooni ja nende plaanide suhtes eelnõu teemal; rõhutab institutsioonide sõltumatuse kaitset ning hirmu poliitilise mõjuga sekkumise ees Justiitsministeeriumi kaudu. Ei toeta varjalikke lusikaid eelnõude vastu, ning rõhutab õigusriigi põhimõtete tagamist. Not enough data on otsese vastandumise ulatusest väljapoole neid punkte.

Kriitiline ja opositsioonile omane toon koalitsiooni suunas; esitatakse küsimusi ja muresid suurprojektide teostuse kohta ning tuumaenergia riskide kohta. Kui paremini kirjeldada, siis on suhtumine skeptiline ja kontrollile keskendunud, isegi kui otsest mitte-kuulutatud kompromissi ei väljendata.

Pole piisavalt andmeid.

Ei ole ilmset vastuseisu ega isiklikku rünnakut; kriitika piirdub küsimuste vormiga ja konkreetsete põhjuste selgitamise nõudmisega.

Põhiline vastupanu on maksutõusudele ja valitsuse majanduspoliitikale; tõstatatakse, et maksud ei lahenda kasvava inflatsiooni ega tööstuse ebakindlust, ning nõutakse majandust stimuleerivaid investeeringuid ja läbipaistvaid arengukavasid. Kriitika on tugev ja peaaegu mitte mingit koostööalust kompromissi ei väljendata ilma konkreetsete majandustegevuste ja eelarve muutusteta.

Kriitiline senise käsitluse suhtes ning riigi ja kohalike rollide jaotuse osas: süüdistuste ülekandmine kohalikutele ei ole piisav ning riik peab eraldama piisavalt raha haridusele. Ehkki ta nähtavalt ei ründa isiklikult inimesi, on ta suhteliselt vastuolus olemasoleva raamiga ning rõhutab vajadust ühisvastutuse ja koostöö järele.