Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Kriitika kiirendatud seadusloomes ja põhiseaduspärasuse ning mõjuanalüüsi olulisuse esiletõstmine. Esindaja on väärtuspõhine ning õigusriigi kaitse keskmes, rõhutades vajadust põhjaliku debati, kaasava protsessi ja selgete põhjenduste järele. Ta rõhub, et kiireloomulisust ei tohi kasutada põhjendusena õigusloome tavade rikkumiseks ning kutsub ministeeriumi ja Riigikogu vastutustundlikult tegutsema.

Vähemalt peamine poliitiline positsioon on valitsuse hariduspoliitika kriitika ning riigi vastutus õpetajate palgataseme tagamisel. Rõhutatakse, et palga baasraha tuleb katta riigieelarvest, mitte ainult kohalike omavalitsuste eelarved, ning kehtestatakse tugev vastuväide “demagoogilistele juttudele” – positsioon on tugevaulatuselise ja sõltumatult kontrolliva suunaga. Selgelt rõhutatakse vajadust võtta reaalseid samme ja vastutuse osalust, mitte ainult süüdlaste otsimist; rahulolu väidetava puuduliku rahastamisega on madal.

Rõhutab teadmistepõhise majanduse olulist rolli ning hariduse, kõrgkoolide ja teaduse integreeritud arengut. Vastustaval toonil taunib valitsuse plaane rahastuse ümberjagamisel õpetajate palgaküsimuse jaoks ning rõhutab, et see kahjustab kogu süsteemi. Nõuab konkreetseid sihte ja laiapõhist, erakondadeülest kokkulepet ning tugevatel tõdedel põhinevat investeerimisstrateegiat haridusse ja teadusse (1,5% SKP kõrgkoolidele, 3% teadus- ja arendustegevusele, 2% erasektorilt). Ta näeb investeeringuid kui peamise majanduskasvu allikat ja soodustab kõikehõlmavat, pikaajalist poliitikakokkulepet, mitte lühiajalisi kärpeid.

Aktor keskendub tulumaksuseaduse muudatustele ning rõhutab oma fraktsiooni esitatud 30 erinevat tulumaksuseaduse muudatuse eelnõu kui väga häid ja vajalikke, kuigi sarnasuse tõttu erineb üksnes tulumaksumäär. Ta väljendab pragmaatilist eesmärki leida parim tulumaksumäär ning koalitsioonilt vastavat toetust, rõhutades, et tegemist on poliitika‑nagu reformi suunaga. Samas märgib ta, et koalitsioon on varasematel kordadel need maha hääletanud, mis viitab väljakutsele konsensuse leidmisel ja vajadusele parema koordineerimise järele.

Haridus on riigi peamine ülesanne ja õpetajate palgafond tuleb katta riigieelarvest; see on peamine riigipoolne prioriteet. Esindaja rõhutab vajadust ühtse, koostöö- ja kompromissile suunatud lähenemise järele koalitsioonis, et vältida õpetajate streiki.

Peamine tähelepanu on monumentide ja eelnõu puudutatud teemad ning õiguseinstitutsioonide sõltumatuse kaitse. Ta märgib, et koalitsioon ilmselt ei soovinud toetada EKRE eelnõu, ning väljendab soovi näha selgeid edasisi plaane. Lisaks rõhutab prokuratuuri sõltumatuse säilitamist ning kardab Justiitsministeeriumi kaudu tekkivaid mõjutamisriske; positsioon on kriitiline, kuid mitte otseselt algul kinnitatud eelnõu toetamise suhtes. Not enough data to determine laiemat parteilist kinnitust.

Esineja näitab kriitilist ja väga mittetäielikku seisukohta koalitsiooni plaanide kohta. Ta rõhutab hariduse keelereformi tähenduse ülevaatust ja seab küsimusi, kas ühtne eestikeelne kool tähendab ühtset või eraldi koolide süsteemi, ning rõhutab vajadust selgete definitsioonide järele. Positsioon on pigem häälestatud pragmaatiliselt ja väärtuspõhiselt, mitte kindlalt poliitiliselt kinnitatud.

Esineja tõstab esile seaduselünget ja dokumentatsiooniprobleemi perekonnaseisutoimingutel; nähes lahendustena ministeeriumidevahelist koostööd ja regulatiivsete paranduste väljatöötamist. Ta rõhutab, et lünk on prioriteetne ja nõuab praktilisi lahendusi, mitte ideoloogilist võitlust. Positsioon on pragmaatiline ja policy-driven, keskendudes süsteemi parandamisele rohkem kui poliitiliste otsuste võtmisele.

Rõhk on ESM-i aluslepingu muudatuste ratifitseerimise küsimustel; positsioon on neutraalne ja küsimustele suunatud, ei kajasta selget poolt ega vastupanu. Esindaja rõhutab reformi olulisust ja otsib Itaalia põhjendusi ning edasisi samme.

Esineja on opositsioonis ja kriitiline valitsuse majanduspoliitika suhtes, keskendudes maksutõusude vastasele ja eelarve otsuste läbivaatamise vajadusele. Ta rõhutab, et maksupoliitika kasutatakse raha kogumiseks ning ei toeta majanduse elavdamist, nõudes investeeringuid ja majanduskasvu soodustavaid samme. Samuti väidab, et regionaalpoliitika ümberjagamispoliitika ei tee omavalitsusi rikkamaks ning vajab muudatusi ja selgemaid investeerimisprioriteete.

Kõige silmapaistvamad teemad on tulumaksubaaži korrastamine ning kohalike omavalitsuste rahastamine; rõhutatakse riigi rolli hariduse rahastamises ja silla kohalike omavalitsuste ning keskvalitsuse vahel. Ta on kriitiline senise käsitluse suhtes ning on üsna mingeid lisavahendeid sooviv, samal ajal rõhutades keskset rahastust ja omavalitsustega koostööd, mitte süüdistusi. Ta ei näi liikuvat radikaalse muutuse suunas, vaid püüab esile tõsta vastutuse ja partnerluse vajadust.