Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Majanduslikud vaated keskenduvad maksumäärade piiramisel ja omavalitsuste tulubaasi suurendamise peatamisel; soovitakse leida alternatiivseid tulusid (nt digimaks, rikaste tulumaksu reformist loobumine) ning kritiseeritakse riigi kärpimist ja “koorimist” maksudega.

Majandusküsimustes on esindatud negatiivne ja vastupanu tähistava seisukoht; maksumuudatused, sealhulgas pensionäride maksustamine, suhkrumaks, automaks, riigilõivude ja trahvide tõstmine, peetakse ebapopulaarseteks ja poliitilise motiiviga ning nende vastu hääletatakse kõigutava valikuna enne valimisi. Ta rõhutab, et need meetmed on planeeritud pärast valimisi, mitte majanduslikult vältimatud, ning neil on potentsiaalselt negatiivne mõju valijate toele.

Ekonomiline positsioon rõhutab pensionäride maksustamise vältimist ja ebavõrdsuse vähendamist; kriitiline eelnõude suhtes, mis suurendaks maksukoormust pensionäridele ja suurendaks sotsiaalset lõhet; pankade maksustamise osas rõhutatakse vajadust mitte suurendada koormust.

Toetus suurtele sotsiaaltoetustele puudega inimestele ja võimalikele maksuvabastustele; rõhutab elukalliduse kasvu ja nalju, et toetused ei pruugi katta automaksu tulusid. Näitab kriitilist suhtumist ühepoolse rahanduspoliitika tõlgenduse vastu ning fookus on sotsiaal- ja inflatsioonimõjudel.

Majanduse seisukohast rõhutatakse eelnõude põhjustatavat bürokraatiat ja halduskoormust: väikeettevõtted ning kohalike omavalitsused oleksid koorma all ning seadused ei pakkuks märkimisväärset lisaväärtust. On kriitiline suhtumine trahvide meetmetesse ning üldisele ettevõtluskeskkonnale negatiivne mõju, soovitakse vähem reguleerimist ja suuremat tähelepanu praktikale.

Majanduse taastamise jaoks rõhutatakse mõjuanalüüsi ja konkreetsete sammude vajalikkust; vastu maksuküüru kaotamise plaanile ning hoiatus, et maksusoodustuste ja kulude tasakaalustamata muutused võivad kahandada riigi konkurentsivõimet. Kriitika keskendub sellele, et eelarve kärpeid ja maksutõuse ei saa ilma põhjaliku mõjuanalüüsita soovitada; vajadus raamida majanduspoliitika majandusteaduslikult ja prioriteetselt.

Mainitakse, et eelnõud võivad suurendada haldustegevuse koormust ja nõuda täiendavat personali, mis viitab potentsiaalsetele kulutustele. Puudub konkreetne positsioon maksude või riigieelarve osas; esitatakse mure personali puuduse ja koolitusvajaduse üle.

Rõhutab finantsiliste piirangute mõju kodanikele riigilõivude ja kohtutäituri kulude kontekstis ning mõtteid nende kergendamisest finantsiliselt koormava administratsiooni kaudu. Ei esitle laiemat maksu- või majanduspoliitilist programmi; märgitud teemad viitavad vajadusele parema ligipääsetavuse ja kulude vähendamise järele, kuid konkreetseid poliitilisi samme ei esitatud.

Majanduspoliitikas on esinejate sõnul eelistatud mitte suurendada maksudest koormust ning kriitiline on maksuküüru kaotamise plaanide mõju. On arutelu pankade liigkasumi maksu osas ning soov näha eelarvelapsust täidetud läbi tasakaalustatud maksu- ja maksutõusud. Põhjalikult rõhutatakse vajadust vältida bürokraatiat ja efektiivset ressursikasutust ning tähelepanu keskmes on mõju ja läbipaistvus (nt mittevaralise kahju hüvitise ning parkimistrahvide maksumäärade teavitamine).

Majanduspoliitikas on esile tõstetud seisukoht, et trahvide ja riigilõivude suurendamine ei tohi kahjustada haavatavaid gruppe ning tuleb eelarve täitmiseks valida tasakaalustatud meetmeid. Kõne rõhutab vajadust mõjuanalüüside järele ja kriitikat seoses majanduse suure languse ning kõrge inflatsiooni ja tööhõive ebakindlusega. Taupositsioonid kalduvad protecting the vulnerable and insist on analüütiline, mitte eksplitsiitne lühiajaline tulu põhine poliitika.

Ootused ning kriitika puudutavad maksu- ja kulupoliitikat; väljendub mureteadlikkusest lisamaksudest (automaks, muud maksud) ning õpetajate palgakasviga seotud kulude ümberjaotuse kriitika; rõhutab riigieelarve ja ressursside säästlikku ning läbipaistvat kasutamist, raha tagasi nõudmise nõuet kui õigusriigi tagatisi.

Kriitiline suhtumine valitsuse majanduslikku edenemisse haridusvaldkonnas; toob esile, et koalitsiooni lubatud palgatõus 120% Eesti keskmisest ei ole täidetud. Toetab õpetajate palga suurendamist vastavalt lubadustele, kuid rõhutab, et valitsus ei ole leidnud lahendust ning see tuleneb efektiivsuse ja juhtimise küsimustest.

Majanduslikul tasandil on ta maksude laiemat tõstmist vastu; rõhutab, et käivitamisaegadel lisakoormused on kahjulikud ning soovib tugevat majanduskasvu ja ettevõtlust soodustavat keskkonda. Ta rõhutab vajadust EL-i õiguslikku vastavust ja riigiabi kontrolli ning vajadust tervishoiu rahastamise selge ja põhjendatud lahenduse järele.