Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Põhiline poliitiline positsioon on maamaksu tõstmise kriitika ning omavalitsuste tulubaasi suurendamise kriitika. Ta rõhutab kodualuse maa maksuvabastuse säilitamise tähtsust ja peab riigi lähenemist omavalitsustele ebaveenvastavaks, soovides eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tema argumentatsioon on väärtuspõhine ja protsessi-kriitiline, rõhutades mõju elanike elule ja omavalitsuste autonoomiale.

Esineja esindab tugevat opositsiooni koalitsiooni vastu. Ta kritiseerib lisaeelarvet ja maksumuudatusi, väidates, et need on koalitsiooni taktika enne valimisi ja mitte majanduslikult hädavajalikud. Ta kirjeldab toiminguid kui läbimõeldud ja valijate petmise muljet loovat vedu, mis on suunatud toetuste säilitamisele valimiste eel.

Kõneleja on opositsiooniline ja kriitiline valitsuse maksupoliitika suhtes; ta on tugevalt vastu pensionäride maksustamisele ning kritiseerib eelnõu, mis suurendaks nende koormust. Ta rõhutab, et pankadele maksude lisamine ei tohi toimuda ning õiguskindluse põhimõte peab kehtima pensionäride puhul. Ta näeb eelnõu ebavõrdsust suurendavana ja vaeste inimeste olukorra halvendajana ning rõhutab vajadust tasakaalustatud ning õiglasemat maksumääratust.

Kõne keskendub puudega inimeste sotsiaaltoetuste suurendamise vajadusele ja vanaduspensioniealiste toetuste pikaajalise tasetuta jätmise kriitikale. Ta rõhutab elukalliduse kasvu ja nõuab, et toetus1e oleks suurendatud ning puudega inimeste maksust vabastamist arutatakse võimalusena; toitumisena on suund seotud sotsiaalsete õiguste parandamisega. Stiil on policy-driven ja tugevalt sotsiaalsetele õigustele orienteeritud, kriitiline senise valitsuse suuna suhtes.

Keskerakonna fraktsioon on tugevalt oppositsiooniline kolmele eelnõule: vilepuhuja seadusele, vaenukõne eelnõule ja Konkurentsiameti suurtele trahvide võimalustele. Fraktsioon kirjeldab neid kui kopeeritud direktiive, mis Eesti kontekstiga sobitumisel tekitavad märkimisväärset halduskoormust ning ei too lisaväärtust. Seisukohas kajastub kriitika koalitsiooni tegevusele ning vajadus kohandada ELi õigusaktid Eesti jaoks, mitte lihtsalt kopeerida neid.

Opositsiooni suunaline, tugevalt majanduspoliitikas kriitiline seisukoht. Ta rõhutab majanduskriisi tõsidust ning nõuab konkreetseid samme majanduse taastamiseks, väites, et praegused tegevused ei toeta majanduskasvu ning eelarveprobleemid on süvenenud. Framing on peamiselt poliitiline ja tulemustel põhinev, keskendudes efektiivse poliitika ja majandusteadusliku lähenemise vajadusele.

Esineja keskendub eelnõude mõju hindamisele, eriti halduskohtute koormuse kasvule ning uute ülesannete tekkimisele. Positsioon on policy-driven ja analüütiline; ta esitab küsimusi selle kohta, kuidas eelnõud tegelikult toimivad ja kas koormus on kontrolli all. Ei väljenda selget toetamist või vastuseisu konkreetsele eelnõule, vaid rõhutab vajadust hindamiseks ja aruteluks.

Esineja keskendub õigusriigi ja administratiivse õiguse küsimustele ning rõhutab läbipaistvust ja õiguskindlust. Ta on selgelt väljendanud seisukohta, et kolmandate riikide kodanike valimisõiguse äravõtmine on põhiseadusega vastuolus, mis signaliseerib tugevast põhiseaduslikkusest ja õiguste kaitseprioriteedist. Stiil on mõõdukas ja argumenteeriv, jõuliselt rõhutades õiguste kaitset ja seadusliku raami järgimist.

Esinejate positsioon on peamiselt opositsiooniline konkreetsete valitsuse eelnõude suhtes: nad kritiseerivad maksutõuse ning bürokraatia suurendamist ja rõhutavad õiguskindluse põhimõtte ning mõjuanalüüsi olulisust. Keskerakonna fraktsioon väljendas selgelt, et eelnõu ei ole nende jaoks vastuvõetav ning taotleb eraldi hääletust eelnõu pealkirja üle ja võimalust katkestamiseks. Samuti on kriitika ELi direktiivide ülevõtmise “copy-paste” meetodile ning soov, et riigis toimuks põhjalik analüüs ja põhiseaduslik ning sotsiaalne arutelu before jõustamine.

Opositsiooniline ja kriitiline valitsuse maksupoliitika suhtes: peamiselt trahvide ja riigilõivude suurendamist kritiseeritakse kui eelarve täitmise vahendit, mitte põhjalikku mõjuanalüüsi järgivat poliitikat. Rõhutatakse, et trahvid peaksid distsiplineerima, mitte lükata inimesi vaesusesse; esitatakse küsimus, keda konkreetsemalt plaanitakse trahvida ja miks. Viidatakse majanduslikele väljavaadetele (IMF prognoosid) ja üritatakse näidata, et nii käitumine kui ka poliitika võivad kahjustada ühiskonna haavatavaid rühmi. Pole selget alternatiivset programmi, kuid rõhutatakse nõuet põhjalikuks analüüsiks ja vastutustundlikuks eelarvejuhtimiseks.

Keskerakonna esindajana on selgelt vastu m-valimiste ja sellega seotud eelnõude piirava kauplemisega; rõhutab, et demokraatia ja riigivõimu teostamine peab toimuma põhiseaduslike printsiipide raamides ning opositsiooni piiramine on ebasoodne. Ta kutsub hääletama vastu nimetatud eelnõu ning rõhutab rahva kui kõrgeima riigivõimu kandja rolli ja vajadust tagada valimisprotsessi läbipaistvus ning õigusselgus. Stiil on väärtus- ja printsiipide keskne ning kriitika suunatakse peamiselt koalitsioonile ja nende menetlusviisidele; näitab peamiselt poliitikapõhist, demokraatia kaitsvat lähenemist.

Hariduse rahastuse ja juhtimise vastutust kriitilise tähelepanu all; soovib tõhusat, tulemuslikku valitsust ning lubaduste tegelikku täitmist. Seisund on pigem kriitiline kui riiklikku suunamist puudutav, rõhuses on vastutus ja tulemused. Võtab esile vajaduse lahendusi otsida läbi dialoogi osapooltega ning põhikirja ja juriidiliste muudatuste ülevaatamist koostöös partneritega.

Esineja väljendab tugevat kriitikat valitsuse maksupoliitika ja majanduspoliitika suuna kohta. Ta rõhutab, et majanduskriisi ajal maksude tõstmine on kahjulik ning kutsub üles terviklikule, majanduslikult mõistlikule lahendusele ning EL-i nõuete järgimise tagamisele. Ta märgib, et tervishoiu rahastus vajab selgelt põhjendatud vastuseid ning et praegune eelnõude kiirustamine kahjustab ettevõtjaid ja kodanikke. Üldine hoiak on kriitiline ning keskendub majanduse ja õiguspärase vastavuse prioriteetidele.