Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Legislatiivsed prioriteedid on maamaksu eelnõu arutelu ja piiride määramine, kodualuse maa maksuvabastuse küsimus ning korrapõhiste muutuste esitamine (nt Korobeiniku muudatusettepanekud); rõhutatakse esimesel lugemisel tagasi lükkamise vajadust ning eelarve- ja mõjuanalüüsi olulisust.

Fookus on legilatiivse protsessi kriitikal; rõhutab, et eelnõud ja muudatused on menetluses seotud spekulaatsiooni ning läbipaistvuse puudumisega. Märgitud on, et komisjonides kiirelt ning ühekorraga arutamisel on kõiki muudatusettepanekuid ühendatud ja menetlus on kiirustatud, mis viitab puudulikule arutelule. Otsene tähelepanu seadusloome korraldusele ja selle ajastusele.

Keskendub eelnõudele seoses pensionäride maksustamise suurendamisega ja maamaksu tõusuga; kritiseerib neid vastuvõetavuse ja õiguspärasuse perspektiivist.

Prioriteedid: puudega inimeste sotsiaaltoetuste suurendamine ja võimalik automaksust vabastamine; puuduvad konkreetsed eelnõud või menetlusosakaalud; märgitud on vajadus muutuste jaoks, kuid progressi ega eelnõude nimetusi ei viidatud.

Legislaatori prioriteedid on kriitiline analüüs ELi ülevõtmise vajalikkusest ja seaduste kohandamise praktikast Eesti õigussüsteemile. Väidetakse, et tuleb teha põhjalikum analüüs ja parandada õigusloome kvaliteeti, mitte kopeerida EU direktiive. Eelnõude elluviimise mõju, koolituste vajadus ning bürokraatia vähendamine on esile tõstetud kui olulised aspektid, millele ei ole piisavalt tähelepanu pööratud.

Keskendub majanduspoliitikale, maksude ja eelarvega seotud küsimustele ning mõjuhindamise läbipaistvusele; puuduvad konkreetsed seaduseelnõud ning rõhutatakse vajadust konkreetsete sammude ja mõjuanalüüsi järele. Põhirõhk on kontrolli ja arutlustegevuse kaudu saavutavate tulemuste esiletõstmisel, mitte koostööl aktiveerimisega uute seadusandlike ettepanekutega.

Peamised eelnõud käsitletud on: halduskohtute koormuse kasv ja uute ülesannete lisandumine; lasteaiatöö ja hariduslike kvalifikatsiooninõuete tõstmine; erivajadustega laste kaasamine ja tugiteenuste koordineerija loomine. Samuti tõstatatakse eesti keele reklaami osakaal ja domeeninimede keel ning võõrkeelsete materjalide korraldus. Esineja rõhutab vajadust arutleda ja jälgida eelnõude mõju, viidates kolmanda lugemise etappidele.

Kuna kõnes käsitletakse riigilõivude ja kohtutäituri kulude teemasid ning valimisõiguse küsimust Isamaa eelnõu kontekstis, on esile toodud vajadus põhiseaduslikkuse ja õiguste kaitse tagamiseks. Seisukohad viitavad, et tähelepanu pöördub administratiivse ja valimisõiguse regulatsioonide ning arutlustegevuse suunas; konkreetsete seadusandlike sammude esitamine ei ole esitatud, kuid teemad näitavad võimalikku tähelepanu keskmesse kuuluvate eelnõude ja arutelude suunda.

Põhieesmärk on erinevate eelnõude menetlus ja nende mõjustamise analüüs: vilepuhuja eelnõu, vaenukõne eelnõu ning Konkurentsiameti megatrahvid. Kõnelustes rõhutatakse vajadust eraldi hääletada eelnõu pealkirja, kontrollida muudatusettepanekute menetlemist ning arutleda ELi õiguste üle sobitamise ja analüüsi asemel. Iseloomulik on kriitika Euroopa Liidu direktiivide "copy-paste" ülevõtmise üle ning nõue põhjaliku õigusruumi hobuseanalüüsi, mis võiks enne vastuvõtmist korraldada.

Legislatīvie prioriteedid puudutavad eelnõude mõjuanalüüsi nõuet ja läbivaatust enne muudatuste vastuvõtmist; kriitikat valitsuse otsuste põhjalikkusele ning rõhutatakse vajadust tõsiste uuringute ja arutelude järele (seletuskirjade analüüs). Erijoones viidatakse trahvide ja riigilõivude suurendamisele ning riigiteenuste hindade muutustele ning näitab rolli kui vastuhäält, mitte algatajat, kuid rõhutab seadusandlikku kaalutlust ja läbipaistvust.

Põhitaotluste ja prioriteetide keskmes on eelnõu m-valimised ning e-hääletuse ning nende puuduste ja riskide arutelu; rõhutab põhiseaduslike printsiipide järgimist ja mandaadi võrdsuse kaitset; viitab arupärimistele ning õiguskantsleri hinnangule kui osale kohtus; kajastab kriitikat valitsuse kiirete muudatuste suhtes.

Põhifookus põhikirja muutmisel ja juriidiliste ning administratiivsete muudatuste läbivaatamisel; rõhutab vajadust komisjonide koostöö ja osapoolte kaasamine ning seetõttu valmidust jätkata põhiseaduslike ja seadusandlike muudatuste arutelu. Mainib ka potentsiaalset progressi otsuste vastuvõtmisel riigikogus.

Legislatiivses fookuses on automaksu ja magusa joogi maksu eelnõude ning registritasu ning riigiabi nõuete kontroll. Ta soovib eelnõud tagasi võtta või viia arutusele läbi konsulteerimise Euroopa Komisjoni ning rõhutab Riigikogu kui seadusandliku organi kohustust leida lahendusi koostöös.