Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Keskendub kodu pühamusele ja puutumatusele, pensionäride kaitsele ning noorte tervise ja spordi toetamisele; rõhutab sotsiaalset ebavõrdsust ja eluasemega seotud raskusi ning inimeste toimetuleku olulisust.

Toetatud teema keskmes on sotsiaalne mõju maksumuudatustele, eriti pensionäride olukord; tõstatatud on muret pensionäride maksustamise ning laiemate sotsiaalsete tagajärgede üle. Esitatud kriisina, et ebapopulaarsed maksud mõjutaksid laiemat elanikkonda ning valijaid. Emotsionaalne rõhk on ebavajalike maksude ja nende mõjude tõrjumisel enne valimisi.

Fookuses pensionäride heaolu ja vaesuse piiri problem; rõhutatakse sotsiaalset õiglust, õiguskindlust ning elatustaseme hoidmist pensionäride seas.

Põhirõhk puudega inimeste õigustel ja sotsiaaltoetustel ning ohutu liikluse ja kergliikluse kaasamisel kooliharidusse. Esitleb vajadust suurendada toetusrahasid ning arutada maksuvabastusi, samuti ohutuskoolituse laiemat rakendamist.

Sotsiaalseks küsimuseks tähele pannakse pealekaebamiskultuuri ja solvumiselu normaliseerimise vastuseisu. Kõne rõhutab, et teavitajate kaitse ja kultuurilised foonid on keerulised ning loodud mehhanismid ei pruugi tegelikult kedagi kaitsta; nähakse ohtu, et seadused võivad soodustada pigem informantsikultuuri kui väärikate õiguste kaitset.

Eelkõige käsitletakse sotsiaalseid mõju avaliku sektori tegijatele (päästjad, arstid, õpetajad, politseinikud) ja pensionäride maksustamist ning nende töö- ja sissetulekute mõju. Esindavad soovi kaitsta avaliku sektori töötajate huve ning rõhutatakse, et maksusoodustused ei pruugi nende sissetulekuid parandada—kriitika on suunatud sellele, kuidas maksupoliitika mõjutab sotsiaalseid rühmi ja tarbimist.

Ta käsitleb haridusvaldkonna ja kaasava hariduse küsimusi ning spetsialistide kättesaadavuse tagamist. Rõhutatakse HEV-laste kaasamist, tugiteenuste koordineerija loomise vajadust ning lasteaedade personaliga seotud kvalifikatsiooninõuete tõstmise potentsiaalseid mõjusid. Samuti puudutab keele- ja avalikku teavet ning eestikeelse domeeni ning reklaami küsimusi.

Keskne sotsiaalne teema on kodanike õiguste kaitse ning hääleõiguse ja õigusselguse tagamine. Seoses võõraste kodanike valimisõiguse küsimusega rõhutatakse põhiseaduslikkust ja õiguste kaitset; esinõlvab üldist muret ainuõiguste ja õiguste säilitamise üle ning rõhutab mõju kodanikele ja demokraatiale.

Sotsiaalsed aspektid keskendusid õiguskindlusele, töötajate teavituste kaitsele ja mittevaralise kahju hüvitamise küsimustele. On kritiseeritud plaani lubada või luua nimekiri rikkumistest, mis võimaldavad teavitajate kaitset, ning rõhutatakse vajadust selguse, läbipaistvuse ja vältimise riskide järele, et kaitsta töötajaid ja ettevõtteid. Samuti puudutatakse teemalt sotsiaalse võrdsuse ja erilise hoole all olemuse põhimõtteid (põhiseaduslike garantii puudutused).

Suur tähtsus antakse sotsiaalsele õiglusele ja ligipääsetavusele: rõhutatakse, et riigi teenused, passid ja ID-kaardid peavad olema taskukohased ning kõrged riigilõivud ning kiirkorras teenused võivad puudutada hasartlikult haavatavaid rühmi (puudega inimesed, lapsed, eakad). Kritiseeritakse maksude ja trahvide mõju, mis võib lükata inimesi vaesusesse, ning rõhutatakse humanistlikku, inimõiguste ja eetilist lähenemist riigi teenuste pakkumisele.

Olulised sotsiaalsed teemad: hariduse rahastus ja õpetajate palk, avalik sektorite töötingimused, kultuur ja muinsuskaitse ning demokraatia ning valimiste turvalisus; tugeva kriitika ning vajadus nende teemade tähelepanu ja selgete lahenduste järele; rõhutab õpetajate muret ja kogemust hobuse.

Haridus kui keskne sotsiaalne teema: kvaliteetne koolisüsteem, õpetajate töötingimused ja koolijuhtide vastutus. Näitab, et sotsiaalne stabiilsus sõltub koolide toimimisest ja õpetajate rahulolust ning palgandusest.

Seisukoht hõlmab usuliste kogukondadega dialoogi ning rahumeelset suhtlemist; viitab abieluvõrdsuse eelnõu kontekstis tekkivale kirikus toimunud pähklemisele ja soovib vältida vihakõnet ning kaitsta vähemusi läbi kaasava lähenemise. Ta rõhutab, et Riigikogu peaks kuulama erinevaid ühiskonnagruppe ja leidma lahendusi.