Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Rõhutab maksukoormuse suurenemist (33% vs 36%) ja IMF survet; rõhk on negatiivsel majanduslikul mõjul peredele ja ebasoodsale jaotusele. Toob esile, et automaks ei ole kooskõlas mõistlike majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkidega ning vajab ümbervaatamist või kaotamist.

Maksupoliitika osas kriitiline ja konservatiivne sooviga vältida jäädavaid maksuharusid; rõhuasetus inimeste toimetulekule ning riigi majanduslikule stabiilsusele. Väidab, et maksutõusude jäädavaks muutmine kahjustab inimeste elujärge ning küsib, kuidas see tugevdaks riiki ja julgeolekut.

Majanduslikult toetab bürokraatia vähendamist ja konkurentsivõime parandamist; kriitiline rohepoliitika mõju suhtes väikeettevõtetele; eelistab lähenemisi, mis tasakaalustavad regulatiivseid nõudeid ja majandustegevust.

Majanduslike mõjude kohta otsest seisukohta ei väljenda; keskendub numbritele, läbipaistvusele ja õigete andmete esitamisele, mis võivad mõjutada majanduslikku otsustamist. Ei reklaami ega kaitse erialaliselt majandustegevust eraldi.

Majanduslik keerd on suunatud fiskaalse distsipliini ja investeeringute läbipaistvuse rõhutamisele: kritiseeritakse maksukütti ja püsivaid maksukohustusi, samas näidatakse, et suuri infrastruktuurirahastusi ei saa viia ellu ilma turvalise ja selgelt põhjendatud rahastusmudelist. Seisukoht on skeptiline suuremate kulude suhtes, rõhutades vajadust riskide ja eeldatavate kohustuste kontrolli järele.

Seos rohepöördega ja rohetoetustega ning nende korruptsiooniriski esiletõstmine; rõhk on kulude ja investeeringute läbipaistvusel ning raha jaotuseelisustel, kuid otsedetailid maksude või laiemate majanduslike meetmete osas puuduvad.

Kriitiline ja keskendunud majanduslikule heaolule: väidab, et maksupoliitika on kahjulik, rõhutab toimetulekust sõltuvat julgeolekut, ja on seetõttu vastu „püsivatele“ maksutõustele. Aga tunnistab ka seni tehtud katseid maksumuudatuste elluviimiseks ja toob välja, et need ei toimi ning on vaja reformi või parandusi seadusandluses. Tugineb maskulaarsel juttul, et kodanike sissetulekute ja tarbimise tugi on kriitilise tähtsusega, ning kritiseerib valitsust, kes on tema sõnul valetanud maksuteemadel.

Pole piisavalt andmeid.

Majanduspoliitikas esile tõstetud on maksude tõusu mõjude kriitika ja soov nende maksude osas tagasitungi või muutmise järele; rõhutatakse hinnatõusu, inflatsiooni ja ettevõtete raskust, logistikafirmade pankrotti ning noorte perede majanduslikku ebakindlust; kriitika koalitsiooni maksupoliitika osas ja toetus turu- ning ettevõtlusintressidele on esiplaanil.

Majanduspoliitikas rõhutatakse pensionäride toimetuleku kaitset inflatsiooni kontekstis; kritiseeritakse maksude tõusu (automaaks, julgeolekumaks) kui negatiivset mõju pensionäridele ja elanikkonnale laiemalt; taunitakse avaliku raha kulutusi, mis kahtlustatavalt jagatakse kindlatele ettevõtjatele (nt 2,6 miljardit). Toob esile, et sotsiaaldemokraadid ei ole seni näidanud paremaid tulemusi võrreldes Reformierakonna/Eesti 200 variantidega.

Majanduspoliitiline seisukoht ei ole täpselt defineeritud; mainitakse palkade tõusu võimalust riigi kvaliteedi hoidmiseks, kuid rõhutatakse, et see ei tohi olla vahend poliitilise lojaalsuse tagamiseks. Puudub detailne kava või üldine märkimisväärne toetus või vastuseis majanduspoliitikale; rõhuasetus on institutsionaalne ja demokraatlikul alusel, mitte majanduslikul eesmärgil.

Majanduspoliitika osas on esineja kriitiline valitsuse maksu- ja hinnatõusude vastu, väites, et maksude suurendamine suurendab inflatsiooni ja vähendab inimeste ostujõudu. Ta peab oluliseks ettevõtluse elushoidmist kriisiaegadel ning kutsub üles investeerima IT-sse pensionäride maksesüsteemi parema toimimise tagamiseks. Samas rõhutab vajadust rahastada sotsiaalseid ja regionaalpoliitilisi algatusi, mitte laiendada bürokraatlikke karistusmehhanisme.