Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Kriitiline ja faktidele tuginev kõne, kus kasutatakse nii küsimusi kui näiteid. Rõhutab õiguskaitsevahendite kasutamist ja põhiseaduslikkuse rõhutamist; toon on otsustavalt kriitiline, kuid mitte vaenulik. Kõne on vormiline, täis faktipõhiseid tõendeid ning suunatud lahendustele.

Kõnelejate toon on võitlev ning süüdistav, tihti moraliseeriv. Kasutatakse otseseid pöördumisi istungi juhataja ja teiste vastu ning kriitilist õhkkonda loomist; rõhk on kontakti ja vastutuse kutsumisel ning kuidagi külmutatud dilemmade käsitlemisel, mitte faktide ja isikute ageerimisel.

Ametlik ja konstruktiivne toon; esitatud on küsimuspõhine lähenemine ning rõhutatakse dialoogivõimalust. Tõstatatud on nii faktiline kui kontekstuaalne arutelu, vältides ärritust või isiklikkei süüdistusi.

Stiil on formaalne ja rahulik, austatud ministrile suunatud. Kasutatakse konkreetseid küsimusi ja palutakse selgitusi, loogilist ja faktidel põhinevat arutlust. Emotsioon on mõõdukas, keskendutakse andmete ja vastutuse kontrollile.

Häältega analüütiline ja kriitiline stiil koos küsimuste ja viidetega andmetele; kasutab ajaloolisi või humoristlikke märkusi (nt “Tallinna-Häädemeeste ekspress”) ning suunab tähelepanu varustatusele ja riskidele. Toon on formaalne, kuid vahel teravalt kriitiline, kombineerides emotsionaalset retoorikat ja faktipõhiseid argumente. Teine kõne on äärmiselt tugevnohutav ja ettevaatlik, rõhutades, et peaministrile ei tohi antud kontekstis kasutada Kremliga seoses äratõmbavat retoorikat; tonaalsus muutub hoiatuslikuks ja moraalselt nõudlikuks.

Küsimustele ja visandatud süüdistustele põhinev, combatiivne ja kaitsva tooniga; kasutab ametlikku, ent tugeva kriitikaga retorikat ning pöördub otse ettetandja ja protokolli poole; rõhk on ärrituses ning nõudlikul kontrollil.

Kombinatsioon combative ja empaatilise pöördumisega; kasutab retoorilisi küsimusi, tugevat moraliseerivat kõnet ning mõneti sarkastilist tooniga kriitikat valitsuse kohta. Tugineb nii emotsionaalsele kui ka faktipõhisele argumendile, kordab keskseid sõnumeid ja kasutab tugevaid ilmutuslikke visuaale (nt maksu- ja valedes päevikud).

Toon on emotsionaalselt jõuline ja kriitiline; kasutab tugevaid väljendeid nagu 'negatiivne pretsedent' ja 'riik on ohvritele signaale andmata'; kombineerib faktide ja eetiliste argumentide esitamist ning rõhutab vajadust muudatuste järele; eesmärk on kutsuda esile vastust ja muutust.

Rõhutatult combatiivne ja süüdistav tonaal; kasutab emotsionaalset retoorikat, millega tabab “silmakirjalikkuse” ning poliitiliste koalitsioonide vastuolusid; esitab küsimusi ja kutsuvaid plaane, kuid sageli keskendub süüdistustele ja vastandustele; muster on dramaatiline ja otsustav.

Rõhk on combative ja stiililt ründav, kasutades nimekirjadega argumenteerimist ja intensiivset vastandumist; esitatakse pikk nimekiri kriitikat ja isikute nimesid, mis loob terava, poleemilise toonuse; kasutusel on retoorilised küsimused ja hüvedlik tähelepanu juhtimine (avalik istung, tõendid).

Keskendub kriitilisele ja rahulikule toonile, kasutades selgeid mõistatusi ja hüpoteetilisi stsenaariume (nt kaum, kui konservatiivne erakond). Tekst sisaldab küsimusi („Kas te nõustute?“) ja täpsustavaid selgitusi, mis rõhutavad protseduurilist aspekti. Stiil on formaalne, argumentidele orienteeritud ning emotsionaalselt mõõdukas, kuid mõnevõrra retooriliselt hoiatuslik.

Kõnekäik on tavapäraselt kannatlikult argumendipõhine, kuid samal ajal ohtude ja hoiatusena emotsionaalselt magnetiseeriv. Ta kasutab võimsaid metafoore, nagu Pandora laeka avanemine, ning pöörab tähelepanu põhiõiguste kaitsele. Tekstides on pikk, struktureeritud arutelu ja ärritunud, kuid mitte hüsteeriline toon; kordub kutsuv: “Aitäh!” ning soovi näidata selget moraalset ja juriidilist vahekorda.