Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Põhirõhk on automaksu vastasel positsioonil; auto­maksu vastuolu põhiseadusega on esiletõstetud ning täiendav kriitika keskendub selle rakendamise põhjustele. Tuginevad õiguskantslerile ja Riigikogule esitatud seisukohtadele ning rõhutatakse vajadust muudatuste või tühistamise järele.

Põhirõhk on vastuolul valitsuse ja koalitsioonile; kriitika suunatud rahandusministrile ja koalitsioonipartneritele ning Reformierakonnale moraalsele kaalule asjatult viidetega. Intensiivne ja otsekohene rünnak moraali, korruptsiooni ja rahapesu süüdistuste suunas; kompromissi asemel rõhutatakse kontakti ja vastutuse suurendamist.

Kriitika keskendub Euroopa Liidu rohepoliitika keskkonnanõuetele ning nende koormavale mõjule väikeettevõtetele. Konkreetseid vastaseid ei nimetata; rõhk on vajadusel muudatuste ja dialoogiga.

Kriitik on suunatud ministeeriumi esitatud numbritele ning eelnõu seletuskirjale; nõutakse täpseid ja avatud andmeid. Toon on kriitiline, kuid ei näita täielikku põrget või vastasseisu, keskendudes läbiarutavale kontrollile.

Poliitilise positsiooni põhiteema on valitsuse Rail Balticu rahastuse kriitika: on kriitiline ning rõhutab, et kulu on ülemäärane ning koostöö Läti osas ei ole kindel. Ta rõhutab vajadust riskianalüüsiks ja rahastuse läbipaistvuseks ning osutab, et rahastamine ja infrastruktuuride lugu on potentsiaalselt kahjulik, kui puudub kindel finantsmudel. Teise kõne autor lisab, et PM-i jutus esitatud paralleel Kremliga oli ebafunktsionaalne ja ei ole kohane; kriitika on ka isiklike väljaütlemiste suhtes.

Rõhub vastasseisule: kritiseerib „praeguseid otsustajaid“ ning mainib, et ka teistes erakondades (sh sotsiaaldemokraatide hulgas) on neid, kelle ta kahtlustab; toon on tugevalt kriitiline ja vääritlemata skeptiline. Hukkamõist on suunatud valitsuse otsustele ja rohepoliitikale ning rõhutatakse, et opositsioon ja teised erakonnad ei pruugi ettepanekut toetada.

Selgelt oppositsiooniline; kriitika suunatud valitsusele ja selle poliitikale (maksud, Löögid toimetulekule, järelevalve puudumine). Rõhutab vastutust ning vajadust muutuste ja vastutuse järele; toon on tugevalt kriitiline ning kutsuv valitsuse vastutusele ja potentsiaalsele ettetõmbumisele või tagasiastumisele.

Kõige kriitilisemad osapooled on prokuratuur ja Pihlakodu juhtkond; süüdistused keskenduvad hooletule järelevalvele, menetluse mittealgatamisele ja valedele signaalidele ohvritele; ametlik kriitika on terav ning rõhutatakse vajadust saavutada mõjuv vastutus ja õigusedohvrite kaitse.

Põhilised rünnakud on suunatud Reformierakonnale, Eesti 200-le ja sotsiaaldemokraatidele; koalitsiooni poliitika hinnatakse kahjulikuks ning kriitika on tihe ja intensiivne; kompromissi nähakse piiratud ulatuses, peamiselt protestina ning eelnõude vastuhakkuna.

Oponendid on sotsiaaldemokraadid (SDE) ja koalitsiooni teiste partnerid; kriitika keskendub nende juhtimisele ja poliitikale ning väide, et nende võimu kasutamine ei ole parandanud inimeste toimetulekut; selge positsioon on vastanduda SDE-le ning esile tõsta Reformierakonna/Eesti 200 vaateid.

Peamine kriitika on ministri laadset retoorikat ja ideoloogilise lojaalsuse suunafookuse vastu; rõhutatakse ametnike sõltumatust poliitikast ning ei toeta poliitilise juhiks kasutamist palgaga. Critique on poliitilise raamatu põhine (protseduuriline ja demokraatia põhimõtete kaitse) ning ei suuna otsest isiklikku rünnakut konkreetsete erakondade vastu, kuigi mainitakse konservatiivseid erakondi kui potentsiaalset stsenaariumi. Intensiivsus mõõdukas ja põhimõtteline, mitte isikuline.

Peamised vastased on sotsiaaldemokraadid, kelle meetodid ja direktiivi üle võtmise viis ta kujutab kui ohtu õiguskorrale ja ettevõtluse vabadusele. Ta süüdistab neid karistusmehhanismide kaugemale laienemise ja haldusmenetluse esilekutsumise pooldamises ning kasutab tihti tugevate hinnangute keelekasutust. Kõneviis on intensiivne, kuid pole näha kompromissi väljapakkumist nende meetmete osas.