Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Esindab selget õiguskõlbulust, kasutab põhiseaduslikkuse argumente ja halduskohtusse pöördumise näiteid. Viitab Õiguskantsleri hinnangule ja Riigikohtu võimalikule kontrollile. Teeb selgeks, et põhiväärtused – laste ja erivajadustega perede huvid – on maksupoliitikas olulised.

Piiratud näitaja maksupoliitika teemade osas; mainib 24% käibemaksu ja tulumaksu kehtestamist ning arutelu nende jäädavuse üle, kuid ei esita andmeid ega tehnilist analüüsi. Tsiteeritakse rahandusministeeriumi tegevuse kontekstis ning mainitakse rahapesu ning suhted Venemaaga, kuid sügavat erialase ekspertiisi ei näidata.

Ta demonstreerib arusaama bürokraatia, konkurentsi ja EL rohepoliitika mõjust just väiketalunikele. Kasutatakse poliitilisi termineid ning viidatakse rohepoliitika raames kehtestatud nõuetele, mis näitab arusaamist regulatiivsete mõjurite kohta.

Esineja näitab metsa juurdekasvu mõistust, mainides 6,7 tihumeetrit hektari kohta ja mõistet «likviidne juurdekasv». Ta rõhutab, et numbrite kohta ei ole seadusandjale ega sektorile selgitust ning näitab tehniliste terminites ja aruandluses orienteeritust. Näitas valmisolekut saada täpseid andmeid ministeeriumi käest.

Näitab tugevat teadmiste ja fakte põhinevat lähenemist: viitab Riigikontrolli hinnangule (1,8 miljardit) ja Läti uurimiskomisjoni arvutustele, ning rõhutab varuplaani ja riskianalüüsi puudumist Klimiministeeriumis. Kasutab statistilisi ja majanduslikke argumente (kulud, ülalpidamiskulud, võrdsustavad liiklusvajadused Elroni hindadega). Esitab järjepidevaid viiteid ametlikele allikatele ja arvutustele.

Kaz: kasutab viiteid „korruptsioonitaju indeksi uuringule“, mainib „kliimakorruptsiooni“ ja „rohepööret“ ning toob välja meretuulikute otsuseid kui näiteid, mis näitavad tehniliste ja poliitiliste otsuste seost korruptiooniga. Näitab teadlikkust, roheteemade ja korruptsiooniga seotud riskidest ning võimet siduda andmeid poliitikaga.

Näitab teadmisi hooldekodude järelevalvest, õiguskaitseorganite rollist ja kohtupraktika puudulikkusest; viitab konkreetsetele kaasustele (Pihlakodu) ja tõlgendamisruumide probleemidele ning vajadusele arutada uus seaduslik raamistik. Rõhutab õiguskaitse ja juriidilise vastutuse rolli ning analüüsib seaduste tõlgendamise piire ja pretsedentide loomise olulisust.

Näitab teadmisi kriminaalmenetluse alustest ja juriidilise isiku vastutuse sättest; viitab 2023. aasta lõpus jõustunud sättele ning puudub kohtupraktika, mistõttu on vaja testida tõlgendamisruumi ja luua pretsedent. Kasutab õiguskirjandust ja terminoloogiat nagu kohtupraktika, pretsedent ja tõlgendamisruum, ning toob näiteid üldisest õiguslikust meetodikoormusest.

Näitab teadmisi maksupoliitikast ja majanduse mõjust: viitab konkreetsetele maksudele (24% käibemaks/tulumaks) ning nende mõju hindadele ja inflatsioonile; toob esile korruptsiooni ning võimu kontrolli vajaduse (korruptsioonivastane erikomisjon) ning konkurentsiseaduse teemad; mainib Porto Franco ja eelnõude protokolle kui parlamentaarse töö osasid.

Esitatu näitab tugevat teemadeadmist korruptsioonivastase järelevalve, avalike rahastusprotsesside ja linnaettevõtete juhtimise kohta; viidatakse konkreetsetele isikutele ja juhtumitele (Porto Franco kaasus, Ossinovski, Taavi Aas, Tõnis Mölder, Kiik, Aab) ning maksudega seotud aruteludele (julgeolekumaks, automaks) ja eelarve küsimustele. Tekstis on viiteid konkreetsetele rumalustele ning maksude ja indekseerimise kaalutlustele, mis näitab teoreetilist ja praktilist arutlusosavust ning tähelepanu riigi kulude ja tulu aruteludele.

Näitab põhiseadusliku ja institutsioonide sõltumatuse temaatika ettekujutust ning riigikorra aluspõhimõtete kaitsmise teadlikkust. Kasutab termineid nagu riigikorra tõrjumine ja demokraatia aluspõhimõtted ning viitab protseduurilisele sobivusele, mis peegeldab teadlikku institutsioonide korraldusest aru saamisi. Tekst püüab näidata, et temaatika põhineb õiguskordlike ja demokraatlike põhimõtete mõistmisel ning ametnike sõltumatuse kinnitamisel, mitte majandus- või reklaamipoliitikal.

Esineja näitab tugevat õigusbürokratias ja reguleerivate mehhanismide teadmiste taset: ta räägib täpselt väärteomenetluse vs haldusmenetluse erinevustest ning viitab põhiõiguste rikkumise riskidele. Viidatakse õiguskantsleri seisukohtadele, Riigikohtu otsusele Olerex ning korruptsioonivastase erikomisjoni potentsiaalsetele uurimisteemadele, mis kinnitab tema juristlikku tausta ja faktipõhise lähenemise vajadust. Tekstid sisaldavad tehnilisi termineid ja viiteid õiguspraktikale ning rõhutavad, et direktiiv tuleb üle võtta vastavalt tavapärasele menetlusele.