Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Rõhutab inimeste majanduslikku toimetulekut ning arutelu keskmes on maksud, automaks ja sotsiaalvaldkonna finantseerimine – väljendatud on kriitika suureneva koormuse ning kärbete mõju kohta, kuid selge majanduspoliitiline suunataju puudub. Näitab skepsist vastuoluliste maksupoliitikate ja rahandusministeeriumi vastuste suhtes.

Spetsiifilisi makroökonoomilisi seisukohti ei esitatud; rõhutatakse eelarve läbipaistvust ja parlamendi kontrolli kui rahanduspoliitilist raami. Toetatakse ideed, et eelarve muutused ei tohi toimuda ühe ministri jaoks ilma Riigikogu kaasamiseta, mis viitab soovile fiskaalsele distsipliinile ja läbipaistvusele.

Majanduslikul tasandil on rõhk maksutulu kahandava mõju vastu ning soov saada majandusele stimuleerivat, tarbimist ja investeeringuid soodustavat poliitikat. Mainitakse, et pangamaks piirab laenutustegevust ning et kõrgete maksude ajastus on kahjulik ökonoomilisele kasvule.

Majanduskäitumine keskendub maksumuudatuste vastuvõtlikkusele ning eelarveproportsionaalsusele. On selgelt vastu maksutõusudele (käibemaks, tulumaks, automaks, aktsiisid) ning rõhutatakse, et need mõjutavad perede ostujõudu; soovitakse selge ja proportsionaalset rahastuse kasutust ning prioriseeritakse sotsiaalsete vajaduste kaitset.

Toetab finantsilise läbipaistvuse suurendamist ning kriitiline maksutõusude suhtes, mis võivad mõjutada vaesemaid; rõhutab, et tulu- ja kuluread peavad olema nähtavad ning et olemasolevad maksupoliitika muudatused võivad suurendada inflatsiooni ja vähendada ostukorvi ning seetõttu tuleb neid hoolikalt kaaluda; arvab, et riigi kulutuste hajutamisel peab avalikkus nägema tegelikku pilti.

Majandusperspektiivis on vastu maksude järsule tõstmisele; väidab, et maksud mõjutavad negatiivselt majandustegevust ja perede toimetulekut. Toob välja, et naaberriigid ei suurenda makse ning see loob konkurentsi Eesti vastu; rõhutab majanduskeskkonna stabiilsuse ja ettevõtjate konkurentsivõime olulisust. Heidab ette kommunikeerimise ja poliitikate vahelisi vastuolusid, mis süvendavad ebakindlust.

Majanduslikke seisukohti väljendades on vastu maksude suurendamisele (kõikide maksude ulatuslik tõstmine) ja nende mõju pereeelarvile ning majandusele; kasutab hoiatuslikku tooni võimaliku tulu languse ja autoomanike koormuste tõusu osas. Eeldab vajadust põhjaliku analüüsi ja vastutustundliku rahanduspoliitika järele, kuid konkreetseid alternatiive välja ei too.

Majanduslik lähenemine on kriitiline tervishoiu kulude kasvule ning nende kulude mõju mitte ainult majandusele, vaid ühiskonna haavatavatele rühmadele. Vastandab ravikulude ja tasude tõstmisele (eriarsti visiidi, voodipäevatasu, ravimite kallinemine) ning rõhutab, et see suurendab ebavõrdsust ja võib kahjustada riigi majanduslikku stabiilsust. Eelarve ja majanduslik vastutus on esile tõstetud kui põhjus, miks lisakulude edasimineku vastu olla tuleb.

Ekonomiliselt kriitiline pidam: rõhutab maksumaksja kahjusid (kahjumid üle 20 miljoni euro) ja vajadust hinnata riikliku lennufirma jätkusuutlikkust. Toob välja, et rahvuslik lennufirma rolli üle otsustusprotsess peab olema läbipaistev ning võimalik, et keskenduda lennujaameele ja potentsiaalsetele alternatiividele. Ei tõsta esile investeerimist või laialdast toetust riiklikule lennukompanii struktuurile.

Rõhutab selget tulu jaotust ning rahastuse läbipaistvust: soovib, et aktsiisidest ja automaksust kogutud tulu läheks otse teede taristusse ning kriitilise ülevaate all on tulu suunamine; väljendab muret kahelnunkõlome ja raha kasutamise selgususe puudumise üle ning rõhutab vajadust rahastuse järjepidevuse ja kontrolli järele.