Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Esineja keskendub usuvabaduse kaitsmisele ning tõstatab vastuseisu uutele seadusemuudatustele, mis isikkoosseisude kaudu usuliste ühenduste tegevust piiraksid. Ta rõhutab, et ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks on olemas karistusseadustik ning küsimus on pigem kas või milliseid täiendavaid piiranguid vaja täpsustada, mitte usuliste ühenduste piiramist laiemalt. Positsioon on väärtuspõhine ja kriitiline riigi sekkumise suhtes religioossetesse ühendustesse; keskmes on inimeste vabadus ja põhivabadused ning nende toimetulek riigi prioriteetide kõrval.

Kõige olulisemad teemad on riigieelarve läbipaistvus ja Riigikogu roll eelarve menetlemisel. Ta on kriitiline koalitsiooni plaanide suhtes, mis võiksid vähendada parlamentaarset kontrolli ning lubada ministril teha eelarves muutusi üksinda. Oma seisukohtade sõnastamisel rõhutab ta põhiseaduslikku käiku ja Riigikogu otsuste asjakohastust, debatti juhindudes õiguspärastest ja tugevatest institutsioonilistest põhimõtetest. See on tugev oppositsiooniline, väärtuspõhine ja seaduspärasusele keskenduv positsioon.

Esindaja Reformierakonnast rõhutab maksupoliitika kriitikat ja näitab, et uued maksud piiravad tavainimeste ostuvõimet ning tulevikuinvesteeringuid; positsioon on tugevalt vastuvalitsuse maksupoliitikale. Ta viitab eelnõude suhtes kriitilisele argumendile ning kardab, et need võivad kontekstis märgata. Tekstis on poliitiline raamistik policy-driven, keskendudes maksude toimele majandusele ja tarbijatele.

Opositsiooniline seisukoht keskendub eelnõule, mis võtab üksi elava pensionäri toetusest, ning on tugevalt kriitiline makse- ja eelarvealaste otsuste suhtes. Ta rõhutab, et raha peaks olema suunatud hooldusreformile ja et omavalitsuste rahastus peab olema proportsionaalne ning mitte kohtusse kaevatav. Soovimisel vesitada vastutust ja läbipaistvust näitab poliitilist, mitte ainult isiklikku, survet kabinetile.

Keskerakonna opositsiooniline esindaja, kelle keskne prioriteet on riigieelarve läbipaistvus ja parlamentaarne kontroll. Ta on tugevalt vastu praegusele eelnõule, rõhutades Riigikogu rolli ning kõigi kulu- ja tulureade nähtavust; pakub alternatiivset lahendust, mis looks suurema läbipaistvuse kuni 500 000 euro piirini. Ta rõhutab vajadust koostööks koalitsiooniga ja eelarvearenduse põhiseaduspärasuse tagamiseks.

Ta on tugevalt opositsiooniline kehtiva valitsuse maksupoliitika suhtes, rõhutades, et maksude järsk tõstmine kahandab majandust ja perede elukorraldust. Ta kiidab kritiseeritavat näidet, mille puhul maksud võrreldakse Putini maksudega ning mis on tema sõnul põhjendatud riigi kommunikatsiooni puudulikkusega. Tekst kehastab kindlat, poliitika- ja majanduslikku kriitikat ning sõnastab vastutuse küsimused rahandusministeeriumi juhtide kohta. Puudub selge alternatiivse lahenduse esmane ettekanne, keskendudes peamiselt maksupoliitikale kui probleemile.

Opositsiooniline positsioon kesk-ne rõhk maksu-uudistustele ja lastetoetuste vähendamisele; esineja süüdistab valitsust perearve ja hinnatasemete tõusu põhjustamises ning rõhutab vajadust riigi juhtimise vastutuse kontrolli all hoida. Stiil on poliitikaefekti ning juhtimisveeliste puuduste kriitika suunas, varjatud alternatiivseid lahendusi otseselt ei esitatud.

Kõige olulisemad teemad on tervishoiukulude tõstmise vastane seisukoht (eriarstivisiidi tasu, haigla voodipäevatasu ja ravimite hinnad) ning riigisekretäri haridusnõuete muutmise kriitika. Ta on selgelt vastu nendele muutustele ning peab neid soodustavaid samme haavatavate inimeste toimetuleku ja riigi julgeoleku kontekstis problemaatiliseks. Lisaks rõhutab ta vajadust seaduste järjepidevuse ja põhiseaduspärasuse säilitamiseks ning riigisekretäri rolli isiklike huvide asemel üldisele korrale. Ta esindab opositsiooni ja soovib eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Kriitiline riigi lennunduspoliitika ja Nordica juhtimise suhtes; rõhutab vastutust maksumaksjate ees ja vajadust selge strateegia ning kontrolli järele. Esinemised viitavad tugevale kahtlusele riikliku lennufirma jätkusuutlikkuse vastu ning võetud kuvandile, et riik peaks võib-olla kaaluma riigi lennundusasutuste rolli ümberprioriseerimist. Eeldatav poliitiline suund viitab riigieelse uuringu ja võimaliku vähendamise või ümberkujundamise poole, kuid konkreetsed alternatiivid jäävad esitatud küsimuste tasandile.

Esineja keskendub riigieelarve läbipaistvusele ja korruptsioonivastasele ennetusele ning rõhutab, et suurte projektide (Rail Baltica, Via Baltica) rahastust tuleb kontrollida. Ta on kriitiline ebapiisava selguse osas maksutulu ja aktsiiside kasutamises ning rõhutab, et tulu peaks olema suunatud teede taristusse; esitab küsimusi ja kutsub vastavaid ametnikke selgitama, kuidas raha tegelikult kasutatakse. Seda positsiooni iseloomustab policy- ja valitsemise kvaliteedi parandamisele suunatud lähenemine, mitte tugevat parteilist rühmitust.