Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Kinnitab juriidilise korra tundmist, viidates kanoonilisele sidemele, finantsilisele sidemele ja olemasolevatele karistusseadustiku paragrahvidele ebaseadusliku tegevuse tõkestamisel. Esile tõstetud on seaduste ja reguleerimise analüüsi vajadus ning puuduvad või täpsustamist vajavad piirangud usklike ühenduste tegevuse kontrollimisel. Näitab teoreetilist ja praktikalist teadmist õigusraamistiku kriitilisest hindamisest.

Ta viitab põhiseadusele ja eelarve menetlemise protsessile ning citab riigikontrolöri ja õiguskantslerit kui autoriteete. Tekstis kasutatakse termineid nagu baasseadus, kulu- ja tuluread ning delegeerimise piirangud, mis näitab tehnilist teadmist eelarveõigusest. Otseses kõnes peegeldub kogemus ja arusaam eelarve läbipaistvuse nõudest ning Riigikogu kui otsustava organi rolli kaitsmisest.

Viitab pangamaksu mõjule finantssektorile, sealhulgas laenutuste ja investeeringute piirangutele, ning kasutab näidet Leedust kui kontekstuaalset võrdlust. Tõstab esile terminid nagu finantssektor, pangandussektor ja laenutegevus ning püüab kasutada majanduslike mõjude põhikontseptsioone.

Käsitletavad teemad hõlmavad riigieelarvet, omavalitsuste rahastust ning maksupoliitikat (käibemaks, tulumaks, automaks, aktsiisid). Esindaja teab, et maksutõusud mõjutavad koduseid tulusid ja perede ostuvõimet ning kasutab näiteperet illustreerimaks mõju. Teabuslik rõhk on eelarve otsuste ja rahastuse suunamise mõjude arutamisel, kuigi täpseid numbreid ei esita.

Teab eelarve läbipaistvuse kontseptsioone, viitab kulude ja tulude eraldi nähtavusele (kulusõlmed), ning kasutab näiteid nagu 500 000 euro piir ja varasemad piirid (100 000 euro) – lisaks mainib rahandusministeeriumi ja Riigikogu kontrolli olulisust ning korruptsioonivastase erikomisjoni rolli.

Näitab teadmisi maksupoliitikast ja sotsiaalpoliitikast, mainides konkreetsed maksukategooriad (käibemaks, tulumaks, kütuse- ja elektriaktsiis, arstivisiiditasu) ning lastetoetuste lage. Viitab majanduslikule mõistusele (majandusaktiivsus) ja demograafilistele küsimustele (iive). Kasutab tehnilisi termineid ja seoseid maksu‑ ning sotsiaalpoliitika vahel, kuigi ei esita kvantitatiivseid andmeid. Tema argumendid põhinevad poliitilisel ja majanduslikul loogikal, mitte andmepõhisel statistikal.

Kuvab teadmisi maksusüsteemi ja selle mõju kohta (käibemaks, tulumaks, kütuseaktsiis, automaks) ning autoparki ja varuosade hindade kõrvalmõjusid. Toob välja küsimuse kütuseaktsiiside prognoosi arvutamise kohta ja täiendab argumente potentsiaalse tulu languse kohta, kui inimesed loobuvad autost.

Ta toob esile majandusliku ja sotsiaalse mõju aruteludes tervishoiu kulude tõstmisele, viidates konkreetsetele summadele (näiteks 15 miljonit eurot) ning nende mõjule haavatavatele gruppidele. Samuti tegeleb ta riigisekretäri rolli ja Vabariigi Valitsuse seaduse tõlgendusega, viidates põhiseaduslikkuse järelevalve ja analüüsi tähtsusele. Teksti põhiosas demonstreerib ta teadmisi riigivalitsemise põhimõtetest, seaduste ja õiguspära kohta ning riigisekretäri rolli juriidiliste nõuete täitmise tagamise kontekstis.

Demonstratsioon korporatiivse juhtimise ja riigiettevõtete strateegia teemal: mainitakse erikontrolli, juhatuse ja nõukogu rolli, dokumentide läbivaadamise probleemid ning strateegiliste sihtide järgimise puudumist. Seletatakse mõningaid tehnilisi mõisteid (juhtimisvead, lepingute heakskiitmine, strateegilised otsused) ning viidatakse auditeerimise ja kontrolli vajadusele. Näitab piisavat tausta lennundusettevõtete ja avaliku sektori juhtimise arutelude mõistmiseks.

Rõhutab andmete kasutamist ja faktipõhist arutelu (Lätis 13% vs 88% internetile ligipääs, viidates LSM.lv), ning käsitleb korruptsiooniriskide ennetust suurprojektide kontekstis (Rail Baltica, Via Baltica) ja rahastust Euroopa Liidu fondide kaudu. Demonstreerib teadmisi teede rahastusest, hooldusest ja aruandlusest ning rõhutab vajadust läbipaistvuse ja järelevalve järele.