Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Majandussurve fookuses rõhutatakse, et suurendatud trahvid ja riigilõivud on „uus tuluallikas“ eelarve täitmiseks ning see lähenemine on vastuolus mõttega mitte koormata kodanikke. Seisukoht on kriitiline koalitsiooni majanduspoliitika suhtes: eelarve nimel tehtav maksustamine ja trahvide suurendamine ei tohi vaesusesse lüüa ja tuleb vaadata mõju inimeste toimetulekule ning kaupade ja teenuste kättesaadavusele.

Majanduspoliitiline nägemus on kriitiline automaksu tulude ja kulude suhtes: juhtiv kriitika maksustamise kasulikkuse üle ning ostuvõime kahjumi risk; soovitakse kasutada tulusid teedeehitusse või innovatsioonile, samas on nõudlik erisuste (püsipered, puuetega inimesed) ning maksu kvaliteedi ülevaatuse järele; rõhutatakse, et maksud ei tohi süvendada vaesust.

Not enough data

Majanduslikult kriitiline üldpilt: vastu rahastuse kärpimisele kooli- ja harrastusspordis ning vastu ümberjaotamist. Toetab rahastuse säilitamist ning rõhutab, et raha peab olema selgelt jaotatud, mitte kadunud või segadust tekitanud.

Rõhutab, et eelnõu põhjus on eelarve täitmine ja finantsiline eesmärk; kritiseerib, et mõju puudub või on hiljuti vähe käsitletud; nõuab mõjuanalüüsi, mis hindaks mõju majandusele ja ühiskonnas ohutusele.

Selgelt majanduspoliitiline positsioon: ettevõtluse toetamist kriisiajaks, vastu suuri trahve ja haldusmenetluse laienemist, mis võiks kahjustada ettevõtlust. Toetab olemasolevate õigussüsteemi mehhanismide kasutamist (väärteomenetlus) ja muretsete ettevõtete koormuste üle. Kritiseerib valitsuse trendi karistuslike mehhanismide suurendamiseks.

Seisab vastu automaksu ja teiste maksutõusudele, mis koormavad madalama sissetulekuga; rõhutab, et rikkamate maksusoodustuste kaotamine võiks suurendada eelarvetulu ja vähendada ebavõrdsust (viitab üleskutsele kaotada rikaste maksusoodustused). Lisaks toob välja, et reformid võivad aidata või kahjustada erinevaid gruppi – õpetajad, pensionärid – ning tähelepanu keskmes on eelarve mõju ja õiglus.

Majanduslikult rõhutatakse stabiilset ja prognoositavat ettevõtluskeskkonda; on kriitiline kiirete või liigsete maksumuudatuste ja rangete regulatsioonide suhtes, kuna need võivad ajendada investeeringuid väljapoole Eestit. Ta rõhutab vajadust mõjuanalüüside ja läbipaistva regulatsiooni järele, et vältida investeeringute kahjumit.

Majanduskontekstis on kriitiline suhtumine maksutõusudesse (automaks, suhkrumaks) ja nende mõju vohamisele perede eelarvetes; rõhutatakse, et olemasolevad toetused ei kompenseeri kõiki kulusid ning eelarvet tuleb hoidlikult ja vastutustundlikult turvata. Tõstatatakse vajadus erisuste ja täiendavate toetusmeetmete järele, mitte lisamaksude kaudu elanikkonna koormamine.

Toetab õpetajate palga suurendamist ja kritiseerib väheste sammude (nt 17 euro) lükkumist; rõhutab lubatud taset (120% Eesti keskmisest) ja regionaalseid palgavahede arvestust. Näitab kriitilist hoiakut valitsuse ebaefektiivse kulutamise suhtes ning rõhutab majandusliku efektiivsuse ja sotsiaalsete kulude suhet hariduses.

Keskendub maksumajandusele ja riigieelarve rahastamise mehhanismidele; sugukmaksu kriitika rõhutab, et see ei tööta ilma täiendavate meetmeteta; propageerib täiendavaid makse (pangamaks, digimaks) ning ettevõtete ja rahavoo suurtele kasudega seotud maksusid; pooldab väiksemat käibemaksu puu- ja köögiviljadele, rõhutades sihtotstarbelist rahastust ja julget riigifarmi.

Kritiiskas automaksu suhtes ja väidab, et see suurendab maksukoormust (ka through käibemaksu ja aktsiiside kaudu) ning ei too selgelt tõhusalt tööd ega majanduskasvu. Samas rõhutab vajadust hoida või suurendada abi ja erisusi ja teedeinvesteeringuid ning kritiseerib majanduspoliitikat, mis sunnib elanikke maapiirkondadest lahkuma.

Makroökonoomiliselt kriitiline valitsuse maksupoliitika suhtes; vastustab suhkru- ja automaksu laiendamist lasterikaste perede koorma suurendamiseks, rõhutab ostuvõime vähenemist ja majanduskriisi mõju. Soovitab eelarvepuu kõrval suurendada riigi tulu läbi pankade liigkasumi maksu või digimaksu ning pidurdada laiapõhjalist maksupoliitikat, mis kahjustab kõige haavatavamaid.