Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

On näidatud oskus analüüsida eelnõude laiemat mõju ning viidata seletuskirjale ja kavandatud maksude nimekirjadele (mootorsõidukimaks, magustatud joogid, riigikaitsemaks, riigilõivud). Närve põhineb numbritel (parkimistrahv 80/160, piletita sõidu trahv 20/40, passi kiirkorras 45→250 eurot) ning arutletakse tõhusa mõju hindamise vajadusest. Otseselt käsitleb eelarve ja maksustamise seoseid ning kriitiseerib nende mõju ühiskonnale.

Esiletõstetud teemad: Euroopa Liidu õiguse ning põhiseadusega seotud vastuolud, registritasu kui diskrimineeriv mehhanism ning maksumaksja kahju/kulu hindamine; viidatakse Euroopa Komisjoni hinnangule ja õiguskantslerlikele kaalutlustele ning maksupraktika mõju analüüsile.

Omab teemakogemust e-hääletuse riskide ja turvalisuse osas: mainib näotuvastust, topeltservereid ja rakenduste poodide rolli ning näiteid e‑hääletuse arhitektuurist (nt e‑notar) ning rikete ohtudest. Viitab seletuskirjadele ja õiguskantsleri seisukohtadele, et selgitada valimiste läbipaistvuse ja õigusselguse vajadust. Esitab tehnilisi ja institutsionaalseid nüansse ning põhineb neile kindlate riskide näitamiseks.

Näitab teadmisi spordirahastuse struktuuridest ja katuseorganisatsioonide rollist: toob eraldi välja kooli- ja harrastusspordi toetusest loobumise ning võimaliku koordineerimise puudumise. Viitab konkreetsele summale poole miljon eurot ning arutleb mõtet ümberjaotamise tagajärgede üle.

Viitab seletuskirjale ja eelnõu taustale, näidates teadmisi eelarveprotsessist ja rakendamisest; rõhutab, et mõjuanalüüs on vajalik enne edasiliikumist.

Kaasab viiteid õiguse ja direktiivide käsitlemisele ning õiguskantsleri arvamustele, rõhutades võrreldavat analüüsi puudumist ja väärteomenetluse ning haldusmenetluse erinevuste mõju. Tunnustab põhiseaduslikku võimude lahusust ning hoiata võimalike ametkondlike liialduste eest. Näitab teadmisi kontekstist, kus direktiiv palub liikmesriikidel valida sobiv vorm.

Ta viitab olemasolevatele õigusanalüüsidele ja Euroopa Komisjoni kinnitusele, et automaks on diskrimineeriv; rõhutab põhiseaduslikkuse probleeme ja probleemi teadlikkust viimase aasta jooksul. Ta tõstab esile tervishoiuvõrgu rahastamise ja haiglavõrgu küsimuste ning omab teadmisi riigi- ja omavalitsuste rahalistest otsustest ning maksupoliitika tehnilist poolt.

Ta näitab teadmisi krüptovara reguleerimisest, AML‑nõuetest ja järelevalve struktuuridest (Rahapesu Andmebüroo, Finantsinspektsioon). Ta rõhutab mõjuanalüüside olulisust ning üleminekuküsimusi, mis kaasnevad Euroopa Liidu määruse üle võtmisega.

Esindatud teadmisel on keskne: põhiseaduslik kaitse (eriti §28 lasterikaste perede ja puuetega inimeste kohta), Euroopa Liidu õiguse koostoime automaksueelnõudes, ning sotsiaal- ja maksuboostute poliitikate mõju (kui puuduvad erisused). Lisaks märgitakse oskus käsitleda õiguslikke ja rahanduslikke riskianalüüse (nt Euroopa Komisjoni ja EL-õiguse vastuolud, intressidest kõne).

Kasutab konkreetseid näiteid ja numbreid (17 eurot palgatõus, Tallinnas 2418 eurot, 133% Eesti keskmisest, 120% koalitsioonilepingu lubatust) ning viiteid Ida-Virumaa ja Tartus toimunud streikidele, näidates teatud taset piirkondliku palgapoliitika mõistmiseks. Näitab teatud taset teadmisi palga tasemetest ja regionaalsest kontekstist. Teemaosalust on kokkuvõtlikult hariduse ja palkade ning streikide kontekstiga.

Näitab maksupoliitika teoreetilist ja praktilist kompetentsi, mainides konkreetseid eelnõusid (pangamaks, digimaks, ettevõtete maks, Facebooki/Google’i maksu) ning tervishoiu rahastamise küsimusi; kasutab tehnilisi termineid ja viitab varasematele ettepanekutele.

Kõne põhinevad õiguslikud ja finantsilised argumendid: viitab fraktsiooni tellitud õigusanalüüsile, which näitab, et automaksu võib olla vastuolus EU õigusega ning põhiseadusega §28. Mainib ka 21,9% aastast intressi potentsiaalsest kahju hüvitamisest ning maksuõiguse ja riigi kohustuste järgimise keerukust.

Rohkelt kasutanud konstitutsioonilist ja Euroopa Liidu õigust ning eelarveseaduslikkust käsitlevaid argumente (nt põhiseaduslikkuse põhimõte, § 28 lasterikkadest peredest, Euroopa Liidu õigusega vastuolu automaksu osas). Viitab konkreetsetele arvulistele näidetele (4,9 miljonit eurot, 17 euro palga tõus, Tallinna õpetajate palk ja ametikohtade arv) ning kasutab arupärimisi ja analüüse (nt õiguslik analüüs automaksu kohta). Esiletõstetud on teadmised sotsiaalpoliitikast, hariduse rahastamisest ja makse-andisüsteemide mõjust.