Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Konkureeriv, combatiivne ja ärplev stiil. Tekstides kasutatakse tugevaid süüdistusi, emotsionaalset keelt ja retoorilisi võtteid (koalitsiooni „läbinähtav“ pragmaatiline suhtumine, „taoline maksustamine“). Kasutatakse pikkasid lõike ja konkreetsed näited, et köita tähelepanu ning rõhutada moraalseid ja majanduslikke argumente.

Rõhk on kriitilisel, peamiselt opositsiooni positsioonil; keerdkäigud on emotsionaalsed, sümbolistlikud ja mõnevõrra pidades auhinda demokraatia ning õigusriigi kaitse teemale; kombineeritakse tugeva eetilise ja matemaatilise argumendiga.

Küsimustele, isiklikule näidisõhule ja teravale kriitikale põhinev stiil; toon on otsustavalt kriitiline ja mõnikord süvenemisele suunatud. Kasutab konkreetseid näiteid ja viiteid, et tõsta usaldusväärsust ja õiguskantsleri seisukohti, ning kombineerib emotsionaalse ja faktipõhise lähtekoha. Tekst on pikk ja argumentatsioonile keskenduv, vähem narratiivne lugu.

Kriitiline ja konfrontatiivne toon, kasutab emotsionaalseid võtteid ja konkreetseid näiteid. Esituses on kasutatud peente metafooride ja küsimuste vormi, et rõhutada silmakirjalikkust ja mõju koolisportile.

Tone on asjalik, kriitiline ja küsiv; kasutab spetsiifilisi viiteid dokumentidele ja esitab küsimusi, et paljastada puudused.

Ton on konflikte rõhutav ja emotsionaalselt tugev, kasutades retoorilisi küsimusi ja tugevate väljaütlemistega põletikku tekitavat keelt (nt “karistusriigi poole”, “paralleelmenetlus”). Tekitab tugeva moraalse ja õigusriigi perspektiivi ning kasutab kirjeldusi, et kohati kritiseerida koalitsiooni ning rõhutada ohtu kodanike õigustele. Kaasab mõne korralduse ja keelelist jõudu.

Rõhk on combatiivne ja süüdistav; kasutab retoorilisi küsimusi, emotsionaalseid pilte ja konkreetseid näiteid (Exceli tabel, 22% intressid). Tekstides on märgatav kriitiline toon, mis keskendub riskidele ja eelarvekulude suurendamisele.

Rõhk on otsustavalt kriitiline ja otsekohene; kasutab konkreetseid näiteid ja küsimusi, et suunata tähelepanu mõjuanalüüside ja üleminekute vajadusele. Keeleline stiil on formaalne, kuid kriitiline ning keskendub praktilistele probleemidele ja nende mõjule.

Rhetorika on laialt emotsionaalne ja napi tooniga, kuid samas argumenteeriv ning süže-põhine. Kasutatakse retoorilisi küsimusi, isiklikke näiteid (lasterikaste pere ja isiklik taust), tugev kriitika ning “topeltstandardid” ja vastutuse ning õiguspidevuse rõhutamist. Stiil on üldiselt konfliktiõhuline, kuid sisaldab ka mälestuste ja väärtuspõhise kaitse elemento.

Rõhk on otsesel süüdistamisel ja nõudmisel, kasutades emotsionaalseid ja interrogatiivseid kõneviise (retoorilised küsimused). Kaasneb viited lubaduste mittetäitmisele ja võrdlused politiliste vastastega (nt viide Kaja Kallasile), mis suurendab kriitilist toonust. Teksti üldine stiil on konfrontatiivne, kuid sisaldab selgeid faktipõhiseid viiteid.

Koguvahetu, konflikti ja süüdistustele kaldunud toon; kasutab retoorilisi küsimusi ja sarkasmi (nt päikesemaksu) ning rõhutab faktide ja argumentide esitust; stiil on otsene ja provokatiivne.

Räägib agressiivse, vormilise ning emotsionaalse tooniga; kasutab kiiret laviini väiteid, tugevaid retoorilisi küsimusi ja sümboolseid viiteid (nt “viimane hetk”, “põhiõiguste riive”). Luuakse pilt vajalikust kiirustamisest ja sügavast moraalsest veendumusest kaitsta haavatavaid gruppe.

Kohalolulise, agressiivse ja interrogatiivse tooniga; kasutab tihti retoorilisi küsimusi, süüdistusi ja näiteid, et esile tuua vastuolu koalitsiooni seisukohtadega. Tasakaalukas faktilise info ja emotsionaalse moraalse rõhuga; vormilt ametlik, kuid keerulised laused ja pikki argumenteeritud lõigud tekitavad tugeva argumentatsiooni.