Kuude kaupa: Kalle Grünthal
Kokku kuid: 18
Täielikult profileeritud: 18
10.2025
13 Sõnavõtud
Peamine vastane on rahandusminister Jürgen Ligi, keda kritiseeritakse isiklikult, nimetades teda "endiseks kommunistiks" ja süüdistades Nõukogude ideoloogia elluviimises. Kriitika on nii poliitika (autostumise vähendamise eesmärk) kui ka protseduuriline/väärtuspõhine (põhiseaduse ja rahva tahte eiramine). Kompromissivalmidus puudub, kuna poliitikat peetakse ebaseaduslikuks ja ebamoraalseks.
09.2025
45 Sõnavõtud
Peamised vastased on koalitsioon (Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid) ja ministrid, keda kritiseeritakse nii isiklikult, protseduuriliselt kui ka ideoloogiliselt. Sotsiaaldemokraate (Riina Sikkut, Andre Hanimägi) nimetatakse "digitaalse koonduslaagri" pooldajateks nende jälgimisühiskonda toetavate seisukohtade tõttu. Ta kritiseerib teravalt komisjonide liikmete õigusalast pädevust ja valitsuse ametnikke põhiseadusvastase tegevuse eest.
06.2025
40 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus (eriti peaminister ja ministrid) ning koalitsioonisaadikud, keda süüdistatakse "teerullitaktikas" ja põhiseaduse rikkumises. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (maksutõusud, jälgimine) kui ka menetluslikule ebakvaliteedile (õiguskantsleri kolmekordne sekkumine). Ta kritiseerib teravalt ka politsei tegevust (ebaseaduslik andmete kogumine) ja nõuab vastutusele võtmist.
04.2025
24 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond, keda süüdistatakse põhiseadusvastases tegevuses, opositsioonist ülesõitmises ("teerull") ja Eesti rahva tahte eiramises. Kriitika on suunatud nii menetluslikele vigadele (automaks) kui ka poliitilisele suunale (maksutõusud, ressursside mahamüümine, Brüsseli käskude täitmine). Kõneleja kritiseerib ka Bolt’i lobitööd ja nõuab nimeliselt vastutust nendelt ekspertidelt, kes kiitsid heaks põhiseadusvastased seadused.
03.2025
35 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakonna juhitud valitsus ja ministrid (eriti Hanno Pevkur ja Kristen Michal), keda süüdistatakse hoolimatuses, tegemata töös ja seaduserikkumistes. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (reservistide tasu, välisabi) kui ka protseduurilisele ebakorrektsusele (Põhiseaduskomisjoni poliitmängud). Ta kritiseerib valitsust ka selle eest, et nad ei vasta Riigikogu liikmete märgukirjadele.
02.2025
27 Sõnavõtud
Peamised vastased on Vabariigi Valitsus ja konkreetsed ministrid (Peaminister, Kliimaminister Yoko Alender, Siseminister Lauri Läänemets), keda süüdistatakse seaduse rikkumises, valetamises ja põhiseaduse eiramises. Kriitika on intensiivne ja sageli isiklik, nimetades vastaseid diktaatoriteks ja maffiaks ning nõudes nende tagasiastumist. Ta kritiseerib ka Riigikogu istungi juhatajaid seaduse omavolilise väänamise eest ja ametnikke (MKM asekantsler Ulla Saar) komisjonis valetamise eest.
01.2025
21 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon, eesotsas peaminister Kristen Michaliga (keda süüdistatakse solvamises ja korruptsioonikoosolekult puudumises) ning Riigikogu esimees Lauri Hussar (keda süüdistatakse protseduurireeglite rikkumises). Kriitika on nii poliitiline (seaduste ebakvaliteet) kui ka isiklik, süüdistades vastaseid tahtlikus normide eiramises ja manipuleerimises.
12.2024
37 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid), keda süüdistatakse Eesti hävitamises ja kuritegelikus tegevuses. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (maksutõusud, tuulikud) kui ka eetilistele valikutele (pedofiilide soosimine). Rünnakud on intensiivsed ja kompromiss on välistatud, nõudes valitsuse väljalöömist Stenbocki majast.
11.2024
39 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond ja Eesti 200, keda süüdistatakse valetamises ja Eesti hävitavas eelarvepoliitikas. Kriitika on suunatud nii poliitikale (maksud, eelarve) kui ka protseduurile (põhiseaduse rikkumine, ELAK-i volitused). Eraldi terav kriitika on suunatud politsei juhtkonna tegevusele rahvuslaste represseerimisel, nimetades seda poliitiliseks politseiks.
10.2024
39 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja Reformierakond, keda süüdistatakse valetamises ja riigivastases tegevuses. Kriitika on suunatud nii poliitikale (maksutõusud, Rail Baltic, eelarvekärped) kui ka ministrite isiklikule käitumisele ja eetikale (valeütlused, huvide konflikt, Keit Kasemetsa soe koht). Kompromissivalmidus puudub, rünnakud on intensiivsed ja isiklikud.
09.2024
21 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus, ministrid ja istungi juhataja, keda kritiseeritakse nii menetlusnormide rikkumise kui ka korruptsiooni ja riigi perifeeriaks muutvate poliitikate eest. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitilisest tasandist isiklike süüdistusteni (nt istungi juhataja nimetamine autoritaarse režiimi juturobotiks) ning president Alar Karise nimetamiseni sõjaõhutajaks. Kompromissi märke ei ole, vaid nõutakse seaduste täpset järgimist ja tagasiastumist.
07.2024
12 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja Riigikogu juhtkond (Lauri Hussar, Kaja Kallas, Mart Võrklaev), keda süüdistatakse ebakompetentsuses, põhiseaduse rikkumises ja kurjuses. Kriitika on intensiivne, ulatudes poliitilisest ebaõnnestumisest (riigieelarve haldamine) kuni isikliku moraalse hukkamõistuni ("hinge kuradile maha müünud"). Kompromiss on välistatud, nõutakse eelnõu tühistamist.
06.2024
25 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on valitsuskoalitsiooniga (Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200), keda kritiseeritakse parlamendi töökorra rikkumise, ebaeetilise käitumise ja teadvalt valeütluste andmise eest. Kriitika on intensiivne ja ideoloogiline, süüdistades peaministrit globalistidele hinge müümises ja rahva kurnamises.
05.2024
32 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Sotsiaaldemokraadid, Reformierakond) ja Riigikogu juhatus, keda süüdistatakse seaduserikkumises ja volituste ületamises (nt muudatusettepanekute ebaseaduslik kokkusidumine). Kriitika on intensiivne, ulatudes poliitilistest erimeelsustest (maksud, välisabi) kuni isiklike rünnakuteni (nt "100 sitakotti" fraasi kasutamine).
04.2024
53 Sõnavõtud
Peamised vastased on Kaja Kallase valitsus, keda süüdistatakse majanduse hävitamises ja valetamises, ning Riigikogu juhatus (Hussar, Kivimägi), keda kritiseeritakse seadusvastaste menetlusotsuste eest ja õigusanalüüsi eiramise pärast. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitilistest tagajärgedest (maksutõusud) kuni isiklike süüdistusteni (valitsuse liikmete valetamine Riigikogule). Kompromissi võimalust ei mainita, pigem ähvardatakse Riigikohtusse pöördumisega.
03.2024
26 Sõnavõtud
Peamine vastane on peaminister Kaja Kallas, keda kritiseeritakse ebakompetentsuse, ülbitsemise ja Eesti hävitamise eest. Istungi juhatajat Lauri Hussarit kritiseeritakse korduvalt protseduurireeglite rikkumise ja erapoolikuse eest. Tugev vastuseis on suunatud ka "süvariigile" (prokuratuur, Kapo, KRP), keda süüdistatakse jõustruktuuride kasutamises poliitiliste vastaste kõrvaldamiseks ajakirjanduse abil.
02.2024
23 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus (Mart Võrklaev) ja Riigikogu juhatus (Lauri Hussar, Toomas Kivimägi). Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (erastamine, maksud) kui ka menetluslikele rikkumistele ja ebaeetilisele käitumisele (prokuratuur, ministrite valetamine). Väidab, et koalitsioon on andnud korralduse opositsiooni eelnõud blokeerida, nimetades seda obstruktsiooniks.
01.2024
84 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud Kaja Kallase valitsuse ja koalitsiooni vastu, keda süüdistatakse rahvale valetamisest, põhiseaduse rikkumisest ja ebaeetilises käitumises (nt Kallas Rail Balticu omaniku küsimuses). Ta kritiseerib ka peavoolumeediat vaikimise eest Saksamaa farmerite streikide teemal, võrreldes seda Nõukogude partisaniga. Kriitika on intensiivne ja hõlmab süüdistusi valitsuse liikmete ebakompetentsuses ja hoolimatuses.