Täiskogu istungite kaupa: Kalle Grünthal

Peamised vastased on valitsuskoalitsiooni saadikud ja ametnikud, kelle võimu piiramatut kasvu kritiseeritakse. Koalitsiooni süüdistatakse tahtlikus normide eiramises ja sõnamurdlikkuses, et viia ellu koalitsioonileppe lubadusi, mis on põhiseadusega vastuolus. Kriitika on intensiivne, süüdistades vastaseid elementaarsete õiguspõhimõtete eiramises.

Peamine kriitika on suunatud täitevvõimule (ministrile, politseile ja Keeleametile) seaduse ebasüstemaatilise jõustamise eest. Samuti kritiseeritakse rändetegevust ja eesti keelt mittekõnelevaid isikuid, kes nõuavad avalikes kohtades vene keele kasutamist, pidades seda "väga halvaks märgiks".

Peamised vastased on "teadlased, kes moodustavad teadusliku konsensuse." Kriitika on intensiivselt isiklik ja psühholoogiline, seades kahtluse alla vastaste vaimse tervise ja mõistuse. Kompromiss on välistatud vastaste täieliku diskrediteerimise kaudu.

Vastuseis on suunatud valitsuse maksupoliitika rakendamisele, mida peetakse talumatuks ebaõigluseks, ning Maksu- ja Tolliameti tegevusele. Kõneleja kritiseerib irooniliselt või otsekoheselt konkreetseid kolleege (nt Andre Hanimägi) ja erakondi (EKRE, Eesti 200) nende argumentide nõrkuse eest. Välispoliitilises debatis ründab ta eelnõu esitajaid, süüdistades neid jõulises kallaletungis ilma konkreetsete juriidiliste tõenditeta.

Peamine vastuseis on suunatud Terviseameti ja ministri tegevusetuse vastu, süüdistades neid valeinfo levitamises ja ohuallikate kindlakstegemata jätmises. Eriti kritiseeritakse Terviseameti peadirektori asetäitjat Mari-Anne Härmat ilmselge füüsikaseadustele vastu käiva valeinfo levitamise eest. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii ametnike pädevust kui ka valitsuse poliitilist hoolimatust.

Vastasseis on intensiivne ja suunatud vastaspoole motiivide kahtluse alla seadmisele, süüdistades neid kaudselt rahvatervise paranemise vastustamises. Kriitika ei ole poliitika- või menetluskeskne, vaid ründab vastase tahet ja eesmärke ("miks te ei taha, et Eesti inimestel oleks tervis parem").

Peamine vastane on Riigikogu eesistuja Lauri Hussar, keda kritiseeritakse intensiivselt protseduurilise ebaõigluse ja nahaalse käitumise eest. Esineja viitab ka erapoolikusele, arvates, et eesistuja ei soovi, et ta esitaks küsimusi Michalile.

Peamised kritiseeritavad rühmad on Vabariigi Valitsuse ministrid, õiguskantsler ja prokuratuur, keda süüdistatakse läbipaistmatuse nautimises. Kriitika on protseduuriline ja intensiivne, viidates kontrolli ebavõrdsusele ja salastatuse alusetusele, kui kuritarvitamist ei ole. Kõneleja väljendab arusaamatust ja nõuab selgitusi, viidates sisuliselt topeltstandarditele.

Kriitika on suunatud Terviseameti ja valitsuse tegevuse vastu, kuna puudub teadmine tuulikute kahjulikkusest, kuid planeerimisprotsessid jätkuvad. Kriitika on menetluslik ja poliitiline, rõhutades vastutavate asutuste teadmiste lünki.