Täiskogu istungite kaupa: Kalle Grünthal

Peamine vastane on Reformierakond, keda kritiseeritakse intensiivselt ja kellega seostumine on esineja hinnangul ebanormaalne. Kriitika on suunatud süsteemsele ebaõiglusele ja ressursside jaotamisele, kusjuures EKRE ja "aknaalused" on positsioneeritud ebaõiglase kohtlemise ohvritena.

Kriitika on suunatud Kliimaministeeriumi ja Terviseameti suunas nende teadmiste puudumise ja tegevusetuse pärast, mis lubab ehitustöid jätkata. Vastandutakse ka konkreetsele ettekandjale, kellelt nõutakse faktipõhiseid vastuseid, süüdistades teda ebamäärases vastamises ja "terve mõistuse" kasutamisele viitamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub protseduurilisele ebaõnnestumisele.

Peamine vastuseis on suunatud kehtivale menetluskorrale, mis lubab Euroopa Liidu asjade komisjonil (ELAK) otsuseid vastu võtta, ning koalitsioonisaadikutele, kes seda volitamist õigustavad. Kriitika on intensiivne ja rangelt protseduuriline, vaidlustades Riigikogu õigust selliseid volitusi delegeerida. Vastaseks on ka ettekandja, kes keeldub eelnõu põhiseaduslikkust hindamast.

Peamised vastased on valitsus ja "võimul olev klikk", keda süüdistatakse majanduse kraavi ajamises ja rahvatervise ohtude eiramises. Konkreetsete isikutena kritiseeritakse ettekandja Annely Akkermanni (majanduse tegelikkuse eitamise eest) ja kolleegi Karmen Jolleri (infraheli teemal vale rääkimise eest). Rünnakud on intensiivsed, sisaldades süüdistusi pimeduses löödud olemises, küsimuste mahavaikimises ja "valgetes kitlites libaarstide" tegevuses.

Vastasseis on suunatud pigem uue rahvusvahelise õigusakti (fakultatiivprotokolli) vastuvõtmise praktilisele otstarbekusele ja selle rakendamisele Eestis. Kriitika on poliitika- ja menetluspõhine, keskendudes ohtudele, mis tulenevad vanemate manipuleerimisest ja seaduse keerukusest.

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid), keda süüdistatakse Eesti hävitamises maksude ja terviseküsimustega. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitilisest (sõja käigus hoidmine) kuni kriminaalse raamistuseni (maffia võrdlus). Konkreetselt kritiseeritakse välisminister Margus Tsahknat ja peaminister Kristen Michalit.

Peamine kriitika on suunatud valitsusele, eelkõige Kliimaministeeriumile, kuna nad lubavad tuulikuid ehitada enne, kui on selged infraheli ohutusnõuded. Kriitika on protseduuriline ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust inimeste tervise ohustamises ja vastupidi käitumises (ehitamine enne ohutust). Samuti kritiseeritakse ministrit küsimusest kõrvale kaldumise eest.

Peamised vastased on koalitsioonisaadikud, komisjoni liikmed (sh arstid) ja ministeeriumi esindajad, keda süüdistatakse teadlikus valetamises ja pedofiilide soosimises. Kriitika on intensiivne ja isiklik, seades kahtluse alla vastaste moraali ja südametunnistuse. Kompromissivalmidust ei väljendata, vaid nõutakse eelnõu tagasilükkamist.