Täiskogu istungite kaupa: Kalle Grünthal

Peamine kriitika on suunatud Vabariigi Valitsusele ja ministritele, eriti seoses hea õigusloome eeskirjade rikkumisega ja uute maksude kehtestamisega. Kriitika on nii poliitika- (välisabi eelistamine) kui ka protseduuripõhine (väljatöötamiskavatsuse puudumine). Uuele ministrile heidetakse ette vastutuse võtmata jätmist eelnevate vigade eest, nõudes "täie rauaga panemist".

Peamised vastased on peaminister Kaja Kallas ja Euroopa Liidu kliimapoliitikat ellu viiv valitsus. Kriitika on intensiivne ja isiklik (Kallase majanduse hävitamise süüdistus) ning poliitiline (kliimapoliitika on äriplaan). Kompromissivalmidust ei ilmne, vaid nõutakse Eesti huvide eest seismist Brüsselis ja peaministri tagasiastumist.

Peamised vastased on Riigikogu juhatus ja eelnõu ettekandja (Riho Terras), keda süüdistatakse seaduse rikkumises ja ebaseaduslike otsuste vastuvõtmises. Kriitika on valdavalt protseduuriline ja juriidiline, nõudes juhatuselt reageerimist seadusevastasele menetlusele. Vastuseis on intensiivne ja kompromissitu, rõhutades, et valitsuse usaldusväärsus on nullilähedane.

Peamised vastased on valitsus ja konkreetsed ministrid (Sotsiaalminister, Välisminister Margus Tsahkna), keda kritiseeritakse nii poliitiliste süüdistuste (Kremli narratiiv) kui ka menetluslike rikkumiste (läbipaistvuse puudumine) eest. Vastasseis on intensiivselt konfronteeriv, nõudes ministri korrale kutsumist ja lükates tagasi valitsuse selgitused.

Vastasseis on suunatud ministri vastu, keda kritiseeritakse olukorra ebatäpse hindamise eest maapiirkondade raamatukogude osas. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, väites, et minister maalib tegelikkusest parema pildi, mis õigustab tugevat kriitikat.

Kriitika puudub, vaid keskendutakse potentsiaalsele vastuolule Riigikogu otsuse ja Riigikohtule esitatava kaebuse tulemuse vahel. Vastasseis on pigem protseduuriline ja juriidiline, mitte isiklik või poliitiline.

Kriitika on suunatud diplomaadi tegevuse vastu, mida peetakse seaduse (välisteenistuse seaduse § 74) rikkumiseks asukohariigi siseasjadesse sekkumise tõttu. Vastasseis on protseduuriline ja õiguslik, keskendudes normide rikkumisele, mitte isiklikule rünnakule.

Vastuseis on suunatud istungi juhataja poolt esitatud või rakendatavale valimisprotseduuri tõlgendusele, küsides, miks tehakse praegu teistmoodi. Kriitika on puhtalt protseduuriline ja keskendub reeglite ebakõlale.

Peamised vastased on valitsuse liikmed, keda süüdistatakse otseses valetamises parlamendile, ning prokuratuur, kelle tegevusetust ebaseadusliku jälitustegevuse osas kritiseeritakse. Kriitika on intensiivne ja keskendub menetluslikele ning eetilistele rikkumistele, nõudes vastutust.

Vastuseis on suunatud Riigikogu komisjoni otsusele, mis nõuab eelnõu vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust, ja selle seisukoha kaitsjatele (nimetati Lauri Hussarit). Kriitika on intensiivne ja keskendub puhtalt protseduurilisele ebakorrektsusele, süüdistades vastaspoolt seadusega vastuollu minekus.

Peamised vastased on peaminister Kaja Kallas ja valitsuse ministrid. Kriitika on intensiivne, süüdistades Kaja Kallast vastutuse vältimises ja ministrite ebakompetentsuses (info puudumine Macroni plaani kohta). Vastuseis on nii poliitika (peretoetused, maksud) kui ka protseduuri (ministrite teadmatus) tasandil.