Täiskogu istungite kaupa: Kalle Grünthal

Toon on valdavalt konfronteeriv ja kriitiline, seades kahtluse alla ministrite pädevuse ja moraali. Kasutatakse otseseid ja emotsionaalseid apelle, küsides ministrilt, kas tal on "natukene piinlik ka" ja nõudes "ausat vastust" sotsiaalinimeselt. Stiil on formaalne, kuid sisaldab teravaid küsimusi, mis keskenduvad nii protseduurilisele loogikale kui ka rahvuslikele prioriteetidele.

Kõnelemisstiil on äärmiselt võitlev, sarkastiline ja provokatiivne, kasutades peaministri aadressil iroonilist "geeniuse" tiitlit. Kasutatakse tugevaid emotsionaalseid väljendeid ("pastakast välja imetud," "kõva äri") ja retoorilisi küsimusi, et rõhutada poliitika demagoogilisust. Apelleeritakse pigem skeptitsismile ja autoriteetide (Lippmaa) tsiteerimisele kui ametlikele andmetele.

Retooriline stiil on terav, süüdistav ja juriidiliselt täpne, kombineerides emotsionaalset pahameelt ("tõelises hämmingus") konkreetsete seaduseviidetega. Kasutatakse tugevaid metafoore, võrreldes istungit Nõukogude Liidu aegse kolhoosi parteikoosolekuga, ning rõhutatakse usalduse puudumist valitsuse suhtes, viidates Kaja Kallase varasematele lubadustele. Esitatakse ka logistilisi palveid ettekandja kõnekiiruse osas stenogrammi koostamise hõlbustamiseks.

Retoorika on võitlev, süüdistav ja nõudlik, eriti ministrite käitumise ja läbipaistvuse osas. Kasutatakse tugevaid emotsionaalseid ja isiklikke väljendeid, näiteks süüdistades Välisministrit Kremli narratiivi ajamises ja nõudes tema korrale kutsumist. Apellatsioonid on suunatud nii menetluslikele õigustele (infotund) kui ka väärtustele (läbipaistvus, ohvrite kaitse).

Retooriline stiil on kriitiline, kuid põhjendatud, kasutades teiste saadikute (Arvo Aller) toetust oma seisukoha kinnitamiseks ja probleemi ulatuse rõhutamiseks. Kõneleja ühendab loogilise argumendi (kui mitu saadikut kritiseerib, on see põhjendatud) emotsionaalse rõhuasetusega maapiirkonna ellujäämisele. Lõpus esitatakse ministrile otsene ja terav küsimus poliitilise toetuse kohta.

Retooriline stiil on formaalne ja küsiv, pöördudes lugupidavalt istungi juhataja poole. Kõneleja esitab loogilisi, hüpoteetilisi stsenaariume, et rõhutada menetlusliku ebakindluse ohtu. Stiil on analüütiline ja ettevaatlik, keskendudes juriidilisele selgusele.

Retooriline stiil on formaalne, juriidiline ja argumenteeritud, keskendudes seaduse sätete täpsele tõlgendamisele. Toon on tõsine ja küsitlev, väljendades lootust, et seadusrikkumisi enam ei toimu, ning pöördudes otse ministri poole.

Retooriline stiil on formaalne ja keskendub küsimuste esitamisele, olles otseselt protseduuriline ja loogiline. Ton on viisakas ("lugupeetud istungi juhataja"), kuid nõudlik selguse ja järjepidevuse osas.

Retooriline stiil on nõudlik ja kriitiline, keskendudes loogilistele ja juriidilistele argumentidele ning protseduurilistele küsimustele. Kuigi kõneleja püüab jääda formaalseks, väljendab ta tugevat ärritust valitsuse liikmete ebaaususe üle, märkides, et ainsaks võimaluseks on vahel "natukene ärrituda" ja "pulti blokeerida".

Retooriline stiil on formaalne, tõsine ja väga loogiline, keskendudes juriidilisele argumentatsioonile ja protseduurireeglitele. Kõneleja kasutab otseseid küsimusi istungi juhatajale ("Kas me saame rikkuda seadust?") ning apelleerib juhataja õigusalasele taustale, et saada toetust oma seisukohale. Tone on nõudlik, rõhutades seadusevastasuse vältimise vajadust.

Retooriline stiil on väga võitluslik, süüdistav ja emotsionaalne, kasutades teravaid väljendeid nagu "valetamine" ja "nipsakad ütlemised". Kõneleja rõhutab valitsuse silmakirjalikkust (lubas tõsta, võttis maha) ning kasutab hoiatavat tooni, lõpetades ähvardusega rahva poolt tuleva "kättemaksu" eest.