Täiskogu istungite kaupa: Kalle Grünthal

Tugev kriitika on suunatud Riigikogu ja valitsuse tegevuse vastu, heites ette "tõsist praaki" ja põhiseadusvastaste seaduste korduvat vastuvõtmist. Kriitika on suunatud nii seaduse sisule (põhiseadusvastasus) kui ka kiirmenetluse korras vastuvõtmise protseduurile. Esineja nõuab protsessi viivitamatut peatamist, mitte kompromissi.

Põhiline vastuseis on suunatud RAB-i eelnõu toetajatele, kritiseerides otseselt Urmas Reinsalu totalitaarsete ohtude eitamise eest ja Maris Lauri eelnõu mõjude pisendamise eest. Kriitika on intensiivne ja ideoloogiline, süüdistades vastaspoolt ebaseadusliku jälitustegevuse ja põhiseaduse rikkumise lubamises.

Peamine vastuseis on suunatud ministri seisukohtadele ja valitsuse pakutud lahendustele, mida peetakse ebapiisavaks kodanike õiguste kaitsmisel. Kriitika on poliitikapõhine, vaidlustades ministri eeldusi KOV-ide käitumise ja iseotsustusõiguse osas. Kõneleja kritiseerib ka süsteemi, mis võimaldab KOV-idel jonnida väikeste summade pärast, jättes pered kaitseta.

Peamine vastasseis on suunatud valitsusele, koalitsioonisaadikutele ja rahandusministrile, keda süüdistatakse Eesti inimeste suhtes pahatahtlikkuses või rumaluses. Kriitika on intensiivne, keskendudes poliitilistele (maksutõusud) ja protseduurilistele (põhiseadusvastane seadusloome) rikkumistele. Kõneleja väidab, et valitsuse tegevus võib viia revolutsioonini, välistades kompromissi praeguse poliitika osas.

Peamine kriitika on suunatud koalitsiooni vastu, keda süüdistatakse seaduste läbisurumises ehk "teerullitaktika" kasutamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub menetluslikele ning põhiseaduslikele rikkumistele, viidates õiguskantsleri ja presidendi sekkumistele.

Peamine vastuseis on suunatud peaminister Kristen Michalile, kelle vastuseid peetakse arusaamatuteks ja "hämaks", ning jõustruktuuridele (PPA, prokuratuur). Kriitika on intensiivne ja põhineb eeskätt seaduserikkumise süüdistustel, süüdistades neid riikliku järelevalve ebaseaduslikus teostamises. Kompromiss on välistatud enne, kui ebaseaduslikult tegutsenud isikud on vastutusele võetud ("hunt hunti ei murra").

Vastuseis on suunatud peamiselt ministeeriumide ametnikele, keda kritiseeritakse teadmiste puudumise, bürokraatliku inertsi ja tahtmatuse eest iseseisvalt tegutseda. Ta kritiseerib ka Reformierakonna eeldatavat tegevust eelnõu tagasilükkamisel ja sõjaväejuhte vananenud mõtteviisi pärast. Kriitika on peamiselt poliitika- ja menetluskeskne, kuid sisaldab ka kahtlusi vastaste motiivide osas (ERJK).

Peamine vastasseis on ministriga, keda süüdistatakse ebaõige info andmises kaebuste arvu kohta ja probleemi tõsiduse eitamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub valitsuse suutmatusele tunnistada ja lahendada tõsist keelenõuete rikkumise probleemi, viidates isegi naeruvääristamisele.

Vastuseis on suunatud ettekandjale, keda süüdistatakse ebatäpsuses või positiivsuse ülevoolavas rõhutamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub läbipaistvuse puudumisele ning nõuab valede välistamiseks konkreetseid tõendeid, nagu äriregistri kood.