Täiskogu istungite kaupa: Kalle Grünthal

Retooriline stiil on äärmiselt tõsine ja kriitiline, rõhutades olukorra tõsidust ("äärmiselt tõsine"). Kasutab tugevaid loogilisi argumente, mis põhinevad juriidilistel definitsioonidel ja põhiseaduslikkuse rikkumise viidetel. Esineja kasutab retoorilisi küsimusi, et rõhutada protsessi peatamise vajadust ja võimalusi.

Kõnestiil on äärmiselt võitlev, kategooriline ja häirekella lööv, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle ja ajaloolisi paralleele (Gestapo, NKVD, Stasi). Argumentatsioon toetub nii õiguslikele alustele (Põhiseadus, kriminaalmenetluse seadustik) kui ka retoorilistele küsimustele, süüdistades vastaseid "udu ajamises" ja totalitarismi soosimises.

Retooriline stiil on otsene, nõudlik ja vaidlustav, seades kahtluse alla ministri väited ja eeldused KOV-ide käitumise kohta. Kõneleja kasutab loogilist argumentatsiooni, rõhutades probleemi ulatust (kümneid tuhandeid peresid) ja nõudes konkreetseid seadusandlikke lahendusi. Toon on pigem protseduuriline ja murelik, rõhutades õiguste kaitse puudumist.

Retooriline stiil on väga võitluslik, emotsionaalne ja otsene, kasutades tugevaid väljendeid ja retoorilisi küsimusi ("Lolliks oled läinud või?"). Kasutatakse ajaloolisi viiteid (Lenin, revolutsioon) ja provokatiivseid analoogiaid (statistiline raha poes, vägistamisriistad), et rõhutada valitsuse tegevuse absurdsust ja ebakonstitutsioonilisust. Toon on valdavalt süüdistav ja pakiline, nõudes kohest muutust.

Retooriline stiil on kriitiline ja murelik, keskendudes loogilistele argumentidele ja konkreetsetele näidetele (Õiguskantsleri kolmekordne sekkumine). Kasutatakse emotsionaalselt laetud terminit "teerullitaktika" kirjeldamaks koalitsiooni tegevust. Esitus on formaalne ja suunatud küsimuse esitamisele õigusliku lahenduse leidmiseks.

Retooriline stiil on võitlev, kriitiline ja kiireloomuline, kasutades tugevaid sõnu (nt "häma," "tõmblema") valitsuse tegevuse iseloomustamiseks. Kõneleja toetub faktidele ja õiguslikele argumentidele, kuid lisab emotsionaalseid hoiatusi jälgimisühiskonna ja Nõukogude aja ebaseadusliku jälitustegevuse ohtude kohta. Ta keskendub peaministri väidete ümberlükkamisele, rõhutades, et põhineb ainult faktidel.

Retooriline stiil on segu loogilisest argumentatsioonist (viidates teadlastele, WHO juhenditele ja ajaloolistele faktidele) ning tugevast emotsionaalsest ja graafilisest keelekasutusest, eriti miinide teemal. Toon on sageli kriitiline ja väljakutsuv, süüdistades vastaseid vananenud mõtlemises või tahtepuuduses. Kasutatakse tugevaid iseseisvuse ja vabanemise teemalisi metafoore (Moskva vs. Brüssel, pandora laegas).

Stiil on konfronteeriv ja tungiv, alustades ministri info otsese vaidlustamisega ("absoluutselt vale"). Kasutatakse emotsionaalseid süüdistusi (nt "mafioosne tegevus") ning nõutakse konkreetseid andmeid (kaebuste ja menetluste arv), et toetada väidet probleemi tõsidusest.

Retooriline stiil on otsene, nõudlik ja konfronteeriv, eriti ettekandja suhtes, viidates irooniliselt "ülevoolavale kõnele Rail Balticu positiivsuse kohta". Kõneleja kasutab loogilist apellatsiooni, nõudes faktide kontrollimist, ning lõpetab terava kahtluse väljendamisega esitatud info usaldusväärsuse osas ("kas te räägite siin tõtt või mõtlete midagi välja").