Kuude kaupa: Rain Epler
Kokku kuid: 19
Täielikult profileeritud: 19
10.2025
48 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on suunatud rahandusministri ja valitsuse vastu, kritiseerides jõuliselt ministri katseid kritiseerida Konjunktuuriinstituuti ja kaupmehi. Kriitika on suunatud nii poliitilisele juhtimisstiilile (soov ebameeldivaid nähtusi kõrvaldada) kui ka eelarveotsuste läbipaistmatusele.
09.2025
35 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakonna ministrid (Hanno Pevkur, peaminister) ja laiemalt kogu valitsuskoalitsioon. Kriitika on suunatud nii poliitilisele sisule (energia, julgeolek) kui ka protseduuridele (Riigikogu dialoogi formaat) ning on tugevalt isiklik, süüdistades ministreid valetamises, inkompetentsuses ja demokraatia õõnestamises. Kõneleja sildistab kriitikute sildistamist "Eesti vaenlaseks" kui ummikusse viivat tegevust.
06.2025
43 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond ja sotsid, keda kritiseeritakse teravalt poliitika (energeetika, maksukoormus) ja ebaaususe pärast (valetamine, bürokraatia suurendamine). Eraldi sihtmärk on ERJK tegevus ja selle juht Liisa Oviir, keda süüdistatakse süsteemi absurdseks muutumises ja poliitilise kampaania tegemises. Kriitika on intensiivne, süüdistades koalitsiooni liikmeid "uneskõndijateks" ja "lambakarjaks" olemises.
05.2025
65 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid, keda kritiseeritakse ebakompetentsuse, lohaka seadusloome ja valede (maksutõusud) eest. Kritiseerib teravalt Kliimaministeeriumi ja peaminister Michalit, süüdistades neid vastutustundetus käitumises ja nõrgas poliitilises juhtimises. Nõuab vastastelt vigade tunnistamist ja tagasiastumist, mitte kompromissi.
04.2025
54 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond ja endised/praegused koalitsioonipartnerid (Sotsid, Eesti 200). Kriitika on intensiivne, süüdistades neid teerullipoliitikas, ebaõiglases maksustamises ja välismaiste onude huvide eelistamises. Sotsiaaldemokraate süüdistatakse valetamises ja poliitteatris (nt. automaksu ja käibemaksu teemadel), samuti kritiseeritakse Riigikogu juhatajat protseduurireeglite rikkumise eest.
03.2025
17 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond (peaminister) ja endised koalitsioonipartnerid Sotsiaaldemokraadid ning Eesti 200, keda kritiseeritakse poliitilise ebaõnnestumise ja reitingute puudumise eest. Kriitika on suunatud nii poliitikale (automaks, ideoloogiline rahastamine) kui ka isiklikule ebaeetilisusele ja valedele (peaministri varasemad vastuolulised seisukohad). Kõneleja nõuab kompromissi asemel valitsuse tagasiastumist ja erakorralisi valimisi.
02.2025
18 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (eriti Reformierakond ja siseminister Läänemets) ning Riigikogu juhatus, keda süüdistatakse opositsiooni töö takistamises. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (energeetika, eelarve) kui ka isiklikule sobivusele ja käitumisele (Läänemetsa ründed USA suunas, peaministri ebaausus). Kompromissivalmidust ei ilmne, rünnakud on intensiivsed ja otsesed.
01.2025
45 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond (RE) ja Sotsiaaldemokraadid (SDE), keda süüdistatakse valelikkuses, saamatuses ja ideoloogilises "woke"-suunas liikumises. Kriitika on nii poliitika- kui ka juhtimispõhine, süüdistades peaministrit nõrgas poliitilises juhtimises ja ametnike riigi loomises. Sotsiaaldemokraate peetakse "raskuseks, mis on ketiga riigi arengu küljes" ja kutsutakse neid koalitsioonist lahkuma.
12.2024
19 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja selle ministrid (eriti Tanel Kiik, Jürgen Ligi, Yoko Alender, Kalle Laanet, Kaja Kallas), keda kritiseeritakse nii poliitiliste otsuste (maksuralli, automaks) kui ka ebakorrektse käitumise (komisjonidest puudumine, demagoogia) eest. Ta kritiseerib ka istungi juhatajat kahepalgelisuse eest. Rünnakud on intensiivsed ja suunatud nii poliitilisele sisule kui ka isiklikule usaldusväärsusele.
11.2024
38 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid, keda süüdistatakse riigi allakäigus ja valetamises, viidates neile kui "punasele valitsusele." Kriitika on intensiivne, keskendudes nii valitsuse poliitilistele vigadele (maksutõusud, rohepööre) kui ka poliitikute isiklikule ebaaususele ja valelikkusele (nt Jaak Aabi hääletus maamaksu piiri kaotamise poolt). Kompromissivalmidus puudub, kuna valitsuse tegevust peetakse läbivalt valeks.
10.2024
73 Sõnavõtud
Kõige teravam kriitika on suunatud rahandusminister Jürgen Ligi vastu, keda süüdistatakse isiklikes solvangutes, ebaviisakuses (eriti naiskolleegide suhtes) ja enesele vasturääkimises. Valitsuse poliitikat kritiseeritakse läbipaistmatuse (ministrite suva eelarveraha liigutamisel) ja ebakompetentsuse (majanduslangus, eelarvevead) pärast. Samuti kritiseeritakse siseminister Läänemetsa punasümboolika teemal vastamisest kõrvale hoidmise eest, nimetades seda "putinistlikuks narratiiviks".
09.2024
32 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (eriti sotsid ja "rohepunased") ja ministrid, keda süüdistatakse ebakompetentsuses ja ebaausates võtetes. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (rohepööre, maksud) kui ka protseduuridele (Riigikogu institutsiooni lammutamine, teerullipoliitika). Rünnakud on intensiivsed ja kompromissi otsimist ei ilmne, vaid rõhutatakse, et vastastele ei tohi "tolligi järele anda."
07.2024
17 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid), keda kritiseeritakse intensiivselt nii poliitika (maksutõusud) kui ka protseduuri (demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumine) pärast. Rünnakud on isiklikud ja moraalsed, süüdistades sotsiaaldemokraate Kremli jutupunktide rääkija ministriks panemises ja Reformierakonda võimuihas. Kompromissi asemel kutsutakse kõiki Riigikogu liikmeid üles maksude vastu hääletama.
06.2024
22 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond, peaminister Kaja Kallas ja endine rahandusminister Annely Akkermann, keda süüdistatakse valetamises ja riigi rahanduse halvendamises. Kriitika on suunatud nii poliitilisele sisule (maksutõusud) kui ka protseduurilisele ebakvaliteedile (seaduste kiirmenetlus, õigusanalüüsi ignoreerimine). Opositsiooniline hoiak on intensiivne, kutsudes eelnõusid prügikasti saatma.
05.2024
36 Sõnavõtud
Opositsiooniline seisukoht on intensiivne ja laiaulatuslik, kritiseerides koalitsiooni (Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200) nii poliitiliste otsuste kui ka ebaeetilise käitumise eest (valetamine enne valimisi). Kriitika on suunatud ka protseduurireeglite rikkumisele ja juhatuse erapoolikusele. Sotsiaaldemokraate kritiseeritakse silmakirjalikkuse eest (endine minister tuuleenergiaettevõtte juht) ja Reformierakonda poliitilise vastutuse vältimise eest.
04.2024
51 Sõnavõtud
Opositsiooniline hoiak on intensiivne ja mitmetasandiline, kritiseerides nii poliitika sisu (rohepööre, maksutõusud) kui ka protseduurilist ebaausust (hea õigusloome tava eiramine, opositsiooni summutamine). Peaministrit Kaja Kallast rünnatakse isiklikult, kaheldes tema empaatias ja nimetades teda "Eesti kõige hullemaks peaministriks." Samuti kritiseeritakse Riigikogu juhatust koalitsiooni soosimise eest.
03.2024
64 Sõnavõtud
Peamised vastased on peaminister Kaja Kallas ja valitsusliikmed, keda kritiseeritakse teravalt poliitiliste valikute (pangamaks, automaks, energeetika) ja ebaaususe eest. Kriitika on intensiivne, süüdistades ametnikke ja ministreid otseses valetamise ja info varjamises Riigikogu komisjonides (nt Eleringi rahastusplaanide osas). Ta kritiseerib ka peaministri retoorikat, nimetades seda demagoogiaks ja "jutumullide edastamiseks".
02.2024
5 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on sotsiaaldemokraatidega ("sotsid"), keda kritiseeritakse nii majandusliku ebakompetentsuse (suutmatus mõista majanduskasvu tähtsust) kui ka äärmusliku retoorika eest (erakondade võrdlemine maffia ja putinistliku Venemaaga). Samuti kritiseerib ta peaministri muret ettevõtete kasumite pärast. Kriitika on nii poliitika- kui ka väärtuspõhine.
01.2024
47 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond ja valitsus, keda kritiseeritakse maksutõusude, rohepöörde ja majanduslanguse eest. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele kui ka läbipaistvuse puudumisele (Nordica erikontrolli varjamine, Slava Ukraini uurimise vaikimine). Eraldi kritiseeritakse valitsuse liikmeid ja staažikaid kolleege saalis korra rikkumise eest, nõudes istungi juhatajalt erapooletust.