Täiskogu istungite kaupa: Rain Epler

Peamised vastased on kliimakonsensust toetavad teadlased, aktivistid ja poliitiliselt mõjukad ettevõtjad (nt Ragn-Sells), keda süüdistatakse kasumi teenimises keskkonnaloosungite varjus. Eriti teravalt kritiseeritakse koalitsiooni esindajaid (Igor Taro) silmakirjalikkuse eest. Kriitika on sageli suunatud isiklikule tasandile, seades kahtluse alla oponentide kompetentsi ja motiivid.

Vastuseis on suunatud valitsuskoalitsioonile, eriti Sotsiaaldemokraatidele, keda nähakse takistusena soovitud poliitika elluviimisel. Kritiseeritakse ka eelnõu tagasi lükanud komisjoni argumentatsiooni, nõudes selle põhjenduste avamist. Kriitika on poliitilis-protseduuriline ja intensiivne.

Peamine vastuseis on suunatud peaministrile ja valitsuse poliitikale, eriti kritiseeritakse sotsiaalkaitseministrit kodustelt emadelt ravikindlustuse äravõtmise eest. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes eelarve ebarealistlikkusele, kulude ebaefektiivsele jaotusele ning strateegiliste projektide (Rail Baltic) halvale juhtimisele.

Peamised vastased on koalitsioon (päikesetõusu valitsus), Rahandusministeerium ja rahanduskomisjon, keda süüdistatakse eelarve läbipaistmatuses ja kontrolli vältimises. Kritiseerib teravalt valitsuse motiive, küsides, kas PR-inimesi on vaja palgal hoida, et seletada valitsuse kahjulikke tegusid. Süüdistab ERR-i ajakirjanduse asemel propagandaga tegelemises.

Peamine vastasseis on suunatud valitsuskoalitsioonile, keda süüdistatakse valede rööbaste seadmises energeetikas ja sotsiaalpoliitikas. Eriti kritiseeritakse Sotsiaaldemokraate (Sotsid) tuumaenergeetika pidurdamise eest, viidates "korruptiivse hõnguga vastuseisule". Kriitika on intensiivne ja puudutab nii poliitilisi valikuid kui ka valitsuse ausust vastamisel.

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja konkreetsed ministrid/kolleegid (Jaak Aab, Urmas, Lomp), keda kritiseeritakse poliitilise ebaaususe ja valelikkuse eest. Kriitika on nii isiklik (poliitikute usaldusväärsus) kui ka poliitiline (maksutõusud, sotsiaalhoolekande reformi puudujäägid). Kompromissivalmidust ei ilmne, nõutakse poliitika muutmist ja piirangute taastamist.

Kõneleja on opositsioonilises positsioonis, kritiseerides komisjoni kiirustamist opositsiooni eelnõu tagasilükkamisel. Ta seab kahtluse alla Isamaa erakonna (Mart/Kokk) tõsiduse automaksu kaotamise küsimuses, vihjates, et nende tegevus komisjonis oli vastuoluline. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule kui ka menetluslikule ebaõiglusele.

Peamine vastane on peaminister ja valitsus, kelle rohepöörde poliitikat kritiseeritakse teravalt selle majandusliku ja ebastabiilse suunitluse tõttu. Kriitika on poliitika sisuline ja nõuab poliitika kiiret muutmist, mitte kompromissi.

Peamine vastane on peaminister ja valitsus, keda kritiseeritakse ebarealistliku optimismi, loosungite kasutamise ja tõsise pikaajalise plaani puudumise eest energiaküsimustes. Kriitika on suunatud poliitika sisule ja valitsuse tegevuse tulemuslikkusele.

Peamine vastasseis on suunatud Reformierakonna juhitud valitsusele, keda süüdistatakse majandusliku ja sotsiaalse allakäigu põhjustamises. Lisaks kritiseeritakse isiklikul tasandil endist kolleegi (Jaak), heites talle ette poolte vahetamist ja poliitilist ebausaldusväärsust. Kriitika on nii poliitika- kui ka soorituspõhine.