Täiskogu istungite kaupa: Rain Epler

Vastuseis on äärmiselt intensiivne ja suunatud Reformierakonnale, Sotsidele ja Eesti 200-le, keda süüdistatakse demokraatia kriisis ja totalitarismi suunas liikumises. Kriitika on suunatud nii valitsuse tegevusele kui ka eetilistele küsimustele (valetamine, kriitikute vaenlaseks sildistamine). Kompromiss on välistatud, kutsudes valijaid üles valitsusparteide esindajaid mitte valima.

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon, keda süüdistatakse saamatuses ja demokraatiakriisi lubamises, ning ametnikkond/tehnokraadid, kes püüavad riigijuhtimist üle võtta. Vastuseis on intensiivne ja kompromissitu, nõudes koalitsiooni ajaloo prügikasti viskamist. Lisaks hoiatab ta sotsiaaldemokraatide (sotsid) võimule ligi laskmise eest.

Peamine vastasseis on Reformierakonna ministrite ja liikmetega, keda kritiseeritakse agressiivse suhtlusstiili ja isikliku arvamuse varjamise eest. Kriitika on suunatud ka partei liikmete (Hanno Pevkur) poliitilise tausta ja kogemuse puudumisele, nimetades teda "poliitbroileriks." Vastase stiili kritiseerimine on intensiivne ja isiklik.

Peamine vastane on Kaitseminister Hanno Pevkur, keda rünnatakse intensiivselt nii isiklikult (valetamine, kõrvalepõiklemine) kui ka protseduuriliselt (sisekontrolli puuduste lahendamata jätmine). Vastuseis on kompromissitu, nõudes ministri ametist vabastamist. Lisaks kritiseeritakse ka varasemaid otsuseid piiritara rahastamise osas, mainides Mart ja Martin Helmet.

Peamine vastane on minister Pevkur, keda kritiseeritakse nii poliitiliste (varude olukord) kui ka protseduuriliste ebaõnnestumiste eest (sisekontrolli loomata jätmine). Kriitika on intensiivne ja ulatub isikliku tasandini, seades kahtluse alla ministri iseseisva juhtimisvõimekuse ja nimetades teda kantsleri marionetiks.

Tugev vastuseis on suunatud valitsusele ja ministritele, keda süüdistatakse võimu kuritarvitamises ja koalitsiooni promomises Riigikogu üritustel. Kriitika on nii poliitika- (energeetika) kui ka ideoloogiapõhine, süüdistades valitsust tõe moonutamises ja "värdkeele" kasutamises (viide Eleringi juhi sõnade ümbertõlgendamisele). Kompromissivalmidust ei ilmne, vaid kutsutakse üles vastaspoolel oma poliitilistest armastustest loobuma.

Peamised kriitika sihtmärgid on Riigikogu esimees Lauri Hussar (süüdistused repressioonides, ebakompetentsuses ja seaduste eiramises) ning Kliimaminister Yoko Alender ja Kristen Michal. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (teede rahastus, rohepöörde piirangud) kui ka protseduurilisele käitumisele (ministrite komisjonidest puudumine, eelnõude kiirmenetlus). Vastasseis on intensiivne ja kompromissivalmidust ei ilmne, süüdistades koalitsiooni "teerullipoliitikas".