Täiskogu istungite kaupa: Rain Epler

Stiil on võitluslik, kriitiline ja tungiv, kasutades tugevaid ideoloogilisi termineid nagu "rohepöörasus" ja "totalitarismi ihalus". Toetub rahvusvahelistele uudistele ja elulistele näidetele, et toetada oma konservatiivset ja valitsusvastast sõnumit. Säilitab formaalse keelekasutuse, kuid lisab emotsionaalseid üleskutseid valijatele.

Retooriline stiil on teravalt ründav, kriitiline ja kohati isiklik, kasutades värvikaid metafoore (nt "hurdakoerad jänese järel," "ajaloo prügikasti"). Toon on murelik ja hoiatav, rõhutades demokraatiakriisi sümptomeid, kuid sisaldab ka huumorit (nuppu vajutamise teema). Kõneleja propageerib lühidust ja konkreetsust, soovitades selle harjutamiseks Charles Bukowski luuletusi.

Retooriline stiil on konfronteeriv ja isikupärane, keskendudes vastase kommunikatsioonistiili teravale kritiseerimisele ja stiilide vastandamisele. Kasutatakse värvikaid ja otsekoheseid väljendeid ("lajatasite," "poliitbroiler") ning jutustavaid elemente (Pevkuri näide) oma seisukohtade illustreerimiseks. Kõneleja kasutab ka retoorilist võtet, süüdistades ministrit enesekaitseks ähvardamise teema puudutamises, mida küsimuses ei käsitletud.

Retooriline stiil on väga võitluslik ja süüdistav, keskendudes vastase isiklikule ebaaususele ja ebakompetentsusele, nimetades teda otse valetajaks ja marionetiks. Kõneleja toetub tugevalt loogilistele argumentidele, lugedes ette väljavõtteid Riigikontrolli raportist ja eilsest stenogrammist, et oma väiteid faktidega tõestada. Kasutatakse ka ajaloolisi näiteid (2014, 2019) sissejuhatuseks ja konteksti loomiseks.

Retooriline stiil on teravalt ründav ja kahtlustav, kasutades irooniat ja otseseid isiklikke süüdistusi ministri aadressil (nt "marionett"). Kõneleja toetub faktidele (Riigikontrolli raport), kuid esitab need emotsionaalselt laetud retooriliste küsimustena, et seada kahtluse alla ministri ausus ja kompetentsus.

Retooriline stiil on teravalt kriitiline, võitluslik ja tungiv, kasutades tugevaid ideoloogilisi termineid, nagu "liberaaldemokraatlik totalitarism" ja "värdkeel". Argumentatsioon tugineb tugevalt statistilistele andmetele ja loogilistele apellidele, kuid kasutab ka dramaatilisi võrdlusi (George Orwell) valitsuse tegevuse iseloomustamiseks. Kõneleja manitseb kolleege ja ministreid, seades kahtluse alla nende usutavuse ja otsuste mõistlikkuse.

Kõnestiil on valdavalt võitluslik, otsekohene ja teravalt kriitiline, eriti Riigikogu juhatuse ja ministrite suunas. Kasutatakse sageli sarkasmi ja irooniat (nt soovitades sulgeda õigusosakonna, kuna seadusi ei täideta, või viidates peaministri Kadrioru-jalutuskäigule). Loogilised argumendid ja protseduurilised detailid on tihti põimitud emotsionaalsete süüdistustega (nt nimetades juhatuse tegevust "argpükslikuks ja madalaks").