Täiskogu istungite kaupa: Rain Epler

Kõneleja vastustab teravalt valitsuse ja koalitsiooni poliitikat, süüdistades neid ebaefektiivsuses, faktide ignoreerimises ja kitsaste huvide (lobi) teenimises. Konkreetselt kritiseeritakse Kristen Michalit "numbrimaagia" kasutamise eest ja Kaja Kallast ebaefektiivse ekspordiplaani eest. Ta kritiseerib ka ametnike vallandamist, kes paljastasid ebakõlad, ning hoiatab "koore riisumise" eest energeetikaettevõtjate poolt.

Peamised vastased on Sotsiaaldemokraadid, keda süüdistatakse "mantra" kordamises ja koalitsioonis tehtud halbade otsuste eitamises, ning Reformierakond, keda süüdistatakse valijate eksitamises põlevkivi teemal ja poliittehnoloogilises hämas. Kriitika on suunatud ka varasematele ametnikele, kes lõid seadusandlikke raamistikke, mis võimaldasid ettevõtjatel auke ära kasutada.

Peamine vastasseis on suunatud Reformierakonna ja peaminister Michali vastu, kritiseerides nende poliitilist arrogantsi ja ebastabiilset valitsemist. Sekundaarne kriitika on suunatud Eesti 200-le kui nõrgale ja ärakasutatud koalitsioonipartnerile. Kolmandaks kritiseeritakse istungi juhatajat protseduurireeglite rikkumise ja erapoolikuse eest.

Peamised vastased on Reformierakond ja valitsuskoalitsioon tervikuna (sh Sotsid ja Eesti 200). Kriitika on suunatud nii poliitikale (majanduse halvenemine, raiskamine) kui ka isiklikule tasandile (rahandusministri ebapädevus, peaministri Brüsseli-kesksus). Süüdistab koalitsiooni arrogantsis ja "teerulli" taktika kasutamises, mis lükkab opositsiooni algatused sajaprotsendiliselt tagasi.

Peamine kriitika on suunatud peaministrile ja valitsuse tegevusele, eriti seoses Euroopa Liidu direktiividest sõltumisega. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii juhtimisstiili kui ka energeetika majanduslikke tagajärgi, süüdistades valitsust riigi vaesemaks tegemises.

Peamised vastased on Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200, keda kritiseeritakse automaksu kehtestamise ja panganduse liigkasuvõtmise lubamise eest. Kriitika on terav ja poliitikapõhine, süüdistades neid valimiste eel silmakirjalikkuses ja valede otsuste tegemises. Koalitsiooni tegevusetust pangamaksu osas seostatakse toonase peaministri Kaja Kallase ja pangajuhtide salajaste kokkulepetega.

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon ja Riigikogu esimees, keda kritiseeritakse teravalt protseduuriliste meetodite ("teerullipoliitika") pärast. Minister on isikliku kriitika all demagoogia ja kahepalgelisuse süüdistuste tõttu, eriti seoses USA demokraatia kritiseerimisega. Kriitika on intensiivne ja süüdistav.

Peamised vastased on Sotsiaaldemokraadid (Sotsid), keda süüdistatakse teadlikus valetamises (Reili Rand) ja riigi rahanduse ebakompetentsuses (Anti Allas). Kriitika on nii poliitika (automaks, tuulepargid) kui ka isikliku usaldusväärsuse (valetamine) tasandil, viidates ka sotside seotusele 2,6 miljardi suuruse tuuleparkide projektiga.