Täiskogu istungite kaupa: Rain Epler

Tugev vastuseis on suunatud e-valimiste jätkumist kaitsvale poliitilisele ja administratiivsele süsteemile, mida esindavad "kohtunikud, ametnikud ja poliitikud", keda nimetatakse "müüriks". Kriitika on süsteemne ja küsib otse, kas muutus on võimalik sõltumata rahva arvamusest. Samuti kritiseerib ta ettekandjat arvamuse puudumise või selle avaldamise julguse puudumise eest.

Peamised kriitika objektid on Kliimaministeeriumi kantsler ja osakonnajuht, keda süüdistatakse Riigikogu liikmetele valetamises ja rahastusinfo varjamises. Lisaks kritiseerib ta teravalt istungi juhatajat parlamendi debati ebakohase sekkumise ja kontrollimise eest. Ta on tugevalt vastu valitsuse majandus- ja energiapoliitikale, mis teeb riigi vaeseks.

Kriitika on suunatud pigem protseduurilisele ebaefektiivsusele ja otsustamatusele riigi haldamisel, mitte konkreetsetele poliitilistele vastastele. Väljendatakse hirmu, et arutelud võivad jääda lõputult käima, mis viitab rahulolematusele riigijuhtimise praeguse tempoga.

Kriitika on suunatud Prokuratuuri töömeetodite ja võimaliku poliitilise kallutatuse vastu, seades kahtluse alla menetluste ajastuse. Konkreetne poliitiline vastane, Urmas Reinsalu (Isamaa), tuuakse esile, seades kahtluse alla tema teadmiste allikad ja viidates tema väidetavale kohmetumisele.

Peamine vastuseis on suunatud "Euroopa tehnokraatidele", kes allutavad riikide valitsusi, ning Eesti valitsusele. Kriitika on suunatud peaminister Kaja Kallasele ja tema julgeolekukontrolli puudujääkidele, mis on tingitud seaduseaugust. Vastuseis on intensiivne, viidates, et Kallase jätkamine põhjustas 80% Eesti inimeste suure nördimuse.

Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsiooni ja peaministri vastu, süüdistades neid maaelanike ja perede elu raskendavas maksupoliitikas. Kritiseerib Riigikogu juhatust poliitilise kättemaksu ja saadikute õiguste piiramise eest arupärimiste menetlemisel. Samuti seatakse kahtluse alla peaministri usaldusväärsus meedia ja poliitika eesmärkide selgitamisel.

Vastuseis on suunatud valitsusele ja tipp-poliitikutele (Minister Michal, Kliimaministeeriumi kantsler, sotsist minister), keda süüdistatakse ebakompetentsuses, loosungite taga peituva tegelikkuse eiramises ja otseses valetamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilistele otsustele, mis takistavad tööstusinvesteeringuid ja kahjustavad konkurentsivõimet. Kõneleja kritiseerib ka bürokraatlikke takistusi, mis on tingitud poliitilistest otsustest.

Kriitika on suunatud poliitilistele lünkadele ja ebaõiglastele finantsmudelitele, eelkõige taastuvenergeetika utiliseerimiskohustuse tagamise juriidilise skeemi puudumisele. Väljendab muret Eesti riikliku lennunduse "paljaks varastamise" ja selle mainekahju pärast. Samuti kritiseerib potentsiaalset ohtu töötasu "optimeerimiseks" haiguslehe süsteemis.

Peamine vastane on peaminister Kaja Kallas ja valitsuse energiapoliitika. Kriitika on terav, keskendudes nii poliitilistele valikutele (kalliduse põhjustamine) kui ka peaministri retoorilistele ebakõladele, allikate valikule ja väidetavale ebaaususele stenogrammi tõlgendamisel. Kompromissivalmidust ei ilmne, vaid rõhutatakse vastaspoole vigade paljastamist.

Peamine kriitika on suunatud valitsuse ja ministri vastu, kes eelistavad tuule- ja päikeseenergeetikat, ning meedia vastu, keda süüdistatakse negatiivse jutu ajamises või suisa valetamises. Kriitika on poliitika- ja sisupõhine, eriti seoses energiajulgeoleku ja tööstuse arengu puudumisega. Kõneleja lükkab tagasi kolleegi mõtte, et vahepeal tuleks midagi (peale tuumaenergia) teha, ja teeb fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon ja peaminister, keda kritiseeritakse teravalt poliitiliste otsuste (pangamaksu hülgamine, uued maksutõusud) ja eetiliste aspektide (pangajuhtide mõju) pärast. Kriitika on intensiivne ja süüdistab valitsust Eesti majanduse kägistamises ning lastega perede rahakoti kallale minemises. Vastuseid oodatakse, kuid valitsuse esindaja vastuseid peetakse kohati provokatsiooniga mittekaasaminekuks.