Täiskogu istungite kaupa: Rain Epler

Peamised vastased on ametnikud ja koalitsioon, keda kritiseeritakse poliitilise vastuseisu ja bürokraatliku obstruktsiooni eest. Kriitika on intensiivne, viidates otseselt ametnike ebaaususele ("luuletavad midagi kokku") ja poliitilisele kättemaksule opositsiooni eelnõude tagasilükkamisel. Ta kahtlustab, et eelnõu lükatakse tagasi ainult seetõttu, et see on opositsiooni algatatud.

Kõneleja positsioon on selgelt opositsiooniline, nõudes valitsuselt (ministrilt) ja koalitsioonilt opositsiooni eelnõude konstruktiivset menetlemist. Kriitika on suunatud menetluskultuurile ja protseduurilisele aususele, mitte isikutele.

Vastasseis on suunatud valitsusele ja peaministrile, kelle maksupoliitikat kritiseeritakse majanduslanguse kontekstis. Kriitika on poliitikapõhine ja keskendub valitsuse otsuste negatiivsele mõjule riigi majanduslikule atraktiivsusele.

Peamine vastane on Reformierakond, keda kritiseeritakse otseselt automaksu eelnõu esitamise ja elanike omandiõigust piiravate poliitikate eest. Kriitika on intensiivne ja ideoloogiline, süüdistades valitsust kitsa eliidi huvide teenimises ja "vaesuse kokkukorjamises". Minister sai kriitikat, kuna ta ei esitanud majandusanalüüsi, vaid avaldas vaid oma optimismi.

Kriitika on suunatud eelnõude puudulikule analüüsile, eriti seoses ministeeriumi väitega, et töökoormus vee korduvkasutuse regulatsiooni tõttu oluliselt ei kasva. Kõneleja küsib ka selgitust kolleeg Valdo Randpere väidete kohta, et teda on takistatud sõna võtmast, keskendudes protseduurilisele õiglusele.

Peamine vastane on peaminister ja valitsus, keda kritiseeritakse nii poliitiliste valikute (immigratsioon, majanduslangus, kaitsevõime riskid) kui ka protseduuriliste ja isiklike aspektide (ebausaldusväärsus, emotsioonitu vastamine, erakonnakaaslaste soosimine saalis) pärast. Kriitika intensiivsus on kõrge, kahtluse alla seatakse valitsuse suutlikkus riiki juhtida.

Vastuseis on suunatud eeskätt süsteemsele inertsile (meditsiinisüsteemi soov hoida kõik süsteemi kaudu) ja parlamendi tööprotseduuride rikkumisele. Kritiseerib kolleeg Pakostat sisust eemaldumise eest ja küsib teravalt, kas juhatuse otsuseid peetakse ebapädevaks. Kriitika on suunatud protseduurilisele ebakompetentsusele ja sisulisele ebatäpsusele.

Peamine vastane on Reformierakond, keda kritiseeritakse 2009. aasta lubaduse murdmise eest käibemaksu ajutisuse osas. Kriitika on suunatud nii poliitilisele ebausaldusväärsusele kui ka konkreetsetele maksutõusudele. Kõneleja märgib irooniliselt, et Reformierakonnal oleks raske ettepanekut toetada, kuna see looks neile pretsedendi ammuse lubaduse täitmiseks.

Peamine vastane on valitsev koalitsioon ja peaminister, kelle tegevust kritiseeritakse majandustulemuste ja laenukoormuse kasvatamise eest. Kriitika on sisuline (konkurentsivõime langus) ja poliitiline, süüdistades valitsust ebaõnnestumistes ja viidates irooniliselt Jüri Ratase süüdistamisele kui vastutuse vältimise meetodile.

Kõneleja on tugevas opositsioonis süüdistustega obstruktsiooni kohta, eitades seda tegevust otsesõnu. Ta kritiseerib isiklikult Härra Ligit, nõudes temalt vaikimist, mis viitab teravale isiklikule vastasseisule parlamendi töökorra teemal.

Kriitika on suunatud otse riiki juhtivale koalitsioonile, keda süüdistatakse meediavabaduse languse põhjustamises ja valede energiapoliitiliste valikute tegemises. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, väites, et valitsus tegeleb rohepöörde sildi all valede asjadega. Kompromissi võimalust ei mainita, fookus on valitsuse vastutusele võtmisel.