Täiskogu istungite kaupa: Rain Epler

Kõneleja näitab asjatundlikkust maavarade uuringute ja loamenetluse protsesside osas, keskendudes kohalike omavalitsuste rollile ja nende eksperdivõimekuse puudumisele. Ta käsitleb spetsiifilist seadusemuudatust, mis puudutab uuringuloa taotlemise kahte kuud kestvat arvamuse küsimise etappi. Ta rõhutab, et maavarade küsimus, eriti uuringute osas, peaks olema riiklik küsimus.

Kõneleja näitab asjatundlikkust maksupoliitika (aktsiisid, maksuvabad piirmäärad) ja riigi majandusliku konkurentsivõime teemadel. Ta rõhutab vajadust uurida maavarasid mõistlikus tempos, et aidata kaasa riigi konkurentsivõimele. Detailset tehnilist või statistilist teavet kõnedes ei kasutata.

Ekspertiis on nähtav majandusteemade käsitlemisel, viidates konkreetsele maksukoormuse protsendile (33,8%) ja Eesti majanduslanguse seisundile. Kasutatakse tehnilisi termineid (maksukoormus, majanduslangus), kuid need on segatud ebatraditsioonilise retoorikaga ("seksikuse nullpunkt").

Kõneleja näitab asjatundlikkust majanduslike mõjude analüüsi ja makromajanduse valdkonnas, rõhutades vajadust hinnata poliitikate mõju SKT-le ja kodude kättesaadavusele. Ta viitab konkreetselt Fraser Institute'i analüüsile Kanadas, tuues esile 2% negatiivse mõju SKT-le ja nõudes Eestis samaväärset modelleerimist.

Kõneleja näitab teadmisi seadusandlikust protsessist ja võimude lahususest, rõhutades seadusandja rolli eelnõude täiendamisel. Kasutatakse tehnilisi termineid seoses keskkonnaregulatsiooni ja materjalide taaskasutusega (nt reovesi, tooraine). Pidevalt nõutakse ministeeriumilt andmepõhist analüüsi ja statistikat (nt vee hulk, tooraine potentsiaal) seaduste parendamiseks.

Kõnelejad demonstreerivad detailsust demograafia ja majanduse valdkonnas, kasutades konkreetseid võrdlevaid andmeid (sündide arv, SKP ja töö tootlikkus võrreldes Läti, Leedu ja Soomega). Samuti näidatakse teadmisi energeetika (juhitavate võimsuste hoidmise nõue 1000 MW ulatuses) ja riigikaitse (võimelünkade tekitamine relvastuse annetamisel) teemadel.

Kõneleja näitab asjatundlikkust Riigikogu töökorralduses, eriti komisjonide pädevuse, ettekandja rolli ja heade tavade osas. Tal on teadmisi ka meditsiinisüsteemi toimimisest ja süsteemsest survest (kodusünnituse näitel). Viitab ka Euroopa Liidu asjade komisjoni tööle seoses hoonete energiatõhususe direktiiviga, mis hõlmab laia teemaderingi, nagu vee kvaliteet ja toodete sildistamine.

Kõneleja näitab asjatundlikkust maksupoliitika ja käibemaksumäärade ajaloo tundmises, viidates konkreetsetele varasematele ja praegustele protsentidele (18%, 20%, 22%). Ta kasutab ajaloolist konteksti (2009. aasta lubadused) oma argumentide toetamiseks, keskendudes finantsküsimustele ja seadusandlusele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust energia majanduse vallas, viidates Nord Pooli ametlikele andmetele ja konkreetsetele protsentidele elektrihinna erinevuses Soomega. Samuti on tal põhjalikud teadmised riigiettevõtte juhtimise ja müügiprotsesside kohta, esitades detailseid küsimusi Nordica erikontrolli, juhtimisvigade ja võimalike nõuete esitamise kohta.

Kõneleja näitab asjatundlikkust Riigikogu sisemiste protseduuride ja töökorralduse osas, selgitades eelnõude ettekandjate puudumise põhjuseid (haigestumine, välislähetus). Ta tunneb hästi istungiosakonna varasemaid tavasid ja kohustusi seoses ettekandjate olemasolu kontrollimisega.

Kõneleja demonstreerib detailset teadmist meediavabaduse indeksi näitajate osas, tuues välja konkreetseid langusi nii üldises, poliitilises kui ka õiguslikus indikaatoris (nt langus 4. kohalt 8. kohale). Samuti on ta kursis energiapoliitika ja -julgeoleku küsimustega, rõhutades juhitavate võimsuste puudust ning viidates Saksamaa kui rohepöörde hoiatava näite majanduslikule olukorrale.