Täiskogu istungite kaupa: Rain Epler

Kõneleja toetab tugevalt eelnõu, mis lihtsustaks geoloogiliste uuringute loamenetlust, et parandada Eesti konkurentsivõimet ja kasvatada rahvuslikku rikkust. Ta kritiseerib valitsuskoalitsiooni ja ametnikkonda mõistlike eelnõude tagasilükkamise eest, viidates poliitilisele vastuseisule ja bürokraatlikule venitamisele. Tema raamistik on selgelt poliitika- ja tulemuspõhine, rõhutades vajadust tegutseda hirmudest vabalt riigi teadmiste suurendamiseks.

Poliitiline positsioon keskendub majanduse konkurentsivõime parandamisele maavarade uurimise kaudu ning toetab otseseid maksukärpeid (vedelgaasi aktsiis, isikliku auto kasutamise maksuvaba piirmäär). Tugev rõhk on ka Riigikogu tööprotseduuride konstruktiivsusel ja opositsiooni eelnõude ausal menetlemisel. Seisukohad on peamiselt poliitika- ja tulemuspõhised (konkurentsivõime).

Poliitiline positsioon keskendub valitsuse majanduspoliitika kritiseerimisele, seostades maksukoormuse tõusu (33,8%) ja majanduslangust. Kõneleja seab kahtluse alla Eesti atraktiivsuse ("seksikuse") detsembriks, viidates sellele, et maksud tõusevad majanduslanguse ajal. Raamistik on tugevalt suunatud valitsuse tegevuse ja poliitiliste tulemuste hindamisele.

Poliitiline seisukoht on tugevalt vastanduv valitsuse poliitikale, mis puudutab hoonete energiatõhusust ja automaksu kehtestamist. Kõneleja näeb neid meetmeid osana laiemast "nügimise" agendast, mis piirab eraomandit ja halvendab kodu ning auto kättesaadavust noortele ja vähem kindlustatud inimestele. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades heaperemehelikkuse ja omandi vaba kasutamise tähtsust.

Kõneleja toetab tugevalt vastuoluliste mälestusmärkide eemaldamist avalikust ruumist, et lõpetada nende juures toimuvad pidustused ja "trall". Samuti on fookuses rohepöördelised eesmärgid, nagu materjalide taaskasutus ja vee korduvkasutus, kusjuures rõhutatakse vajadust vältida liigset bürokraatiat. Poliitiline raamistik on pigem poliitika- ja väärtuspõhine, keskendudes avaliku ruumi korrastamisele ja keskkonnasäästlikkusele.

Kõnelejad väljendavad tugevat vastuseisu valitsuse tegevusele, keskendudes valitsuse suutmatusele lahendada demograafilist kriisi, majanduslikku konkurentsivõime langust ja energiajulgeoleku küsimusi. Kriitika on suunatud ka valitsuse läbipaistvuse puudumisele (Slava Ukraini kaasuse vaikus) ja peaministri ebaaususele valimislubaduste osas. Poliitiline positsioon on tugevalt tulemuspõhine ja kriitiline.

Poliitiline fookus on suunatud süsteemide kriitikale ja seadusloome protseduurilisele korrektsusele. Kõneleja kritiseerib meditsiinisüsteemi kalduvust tsentraliseerimisele (kodusünnituse kontekstis) ja rõhutab vajadust, et komisjoni ettekandjad tunneksid eelnõu sisulist mõtet. Hoiavad oluliseks parlamendi juhatuse otsuste pädevust ja komisjonidevahelist koostööd. Stants on pigem väärtuspõhine (läbipaistvus, kompetents) kui puhtalt poliitikapõhine.

Peamine poliitiline seisukoht on tugev vastuseis käibemaksu tõusule ja nõue maksude langetamiseks, pakkudes välja erinevaid määrasid (18%, 19%, 19,6%). Seisukoht on raamitud Reformierakonna 2009. aasta lubaduse murdmise kaudu, rõhutades ajaloolist ebausaldusväärsust maksupoliitika kujundamisel. Tegemist on jõulise, poliitika- ja soorituspõhise vastuseisuga valitsuse maksupoliitikale.

Kõneleja vastandub tugevalt valitsuse majanduslikule tegevusele, keskendudes Eesti konkurentsivõime langusele ja kasvavale laenukoormusele. Eriti rõhutatakse vajadust viia elektri hind Soome tasemele, kritiseerides valitsuse kolme viimase aasta tulemusi. Poliitiline raamistik on selgelt tulemuspõhine ja nõuab valitsuselt konkreetseid samme majandusolukorra parandamiseks.

Poliitiline seisukoht keskendub Riigikogu töökorralduse kaitsmisele süüdistuste eest, eitades obstruktsiooni. Samas kritiseerib kõneleja mõõdukalt istungiosakonna tegevust, rõhutades vajadust kontrollida ettekandjate olemasolu enne päevakorra koostamist. Seisukoha raamistik on selgelt protseduuriline ja suunatud parlamendi töö efektiivsuse parandamisele.

Kõige olulisemad teemad on rohepöörde negatiivsed mõjud Eesti majandusele ja energiajulgeolekule ning meediavabaduse indeksi oluline langus. Poliitik võtab tugevalt vastanduva hoiaku, seostades nii meediavabaduse languse kui ka ebaõnnestunud energiapoliitika otseselt valitsuskoalitsiooni tegevusega. Poliitiline raamistik on selgelt tulemuspõhine ja kriitiline valitsuse tegevuse suhtes.